Ma ei saa kuidagi teisiti, kui loen päevi. Kolm veel. Ainult kolm. Kõigest kolm. Ja siis võib suvi alata.
Täna on kuidagi hõre olemine olnud. Naljakas, sest Rabarockile tõmbasin juba laupäeva õhtul joone alla. Aga juhtub. Parimatelgi.
Jaanipäevaks pole ikka ühtegi otsust vastu võtnud. Eks peaks muidugi. Kodus pole ka sünnis istuda. Samas, miks mitte. Pealegi lubas jälle vihma ja kes ikka viitsiks seda taluda. Mina mitte. Või siiski?
Siis veel reede. Ei tea, kas peaks puhkuse algust ka tähistama. Kolleegid kindlasti tahavad. Ega ma pole muidugi päris kindel, aga oht on õhus. Õhtul peaks veel miski üritus olema kuulu järgi. No tegelt mitte ainult kuulu järgi, aga päriselt. Kangesti tahaks Örn Elías Guðmundssoni näha. Tore kutt ja lahe muusika. Samas poleks mulle Köögi jauramine või kuidas nad seda tutvustasidki - Järvamaa juurtega pärimuselektro, vastumeelt. Ja palju muud ka. Music lover. Samas ei luba, ei luba.
Ja kui nüüd otsad kokku tõmmata, siis transpordivahendite põud ajab mu peast krussi. Peab sellele ruttu lahendus tulema või muutun ökoks. Mis pole ka ju tegelt paha.
PS. Mõnedele pikki kilomeetreid. Hoolimata naftahinnast ja puha. Sujuvaid ja avariivabu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Osta omale jalgratas, suitsumees :)
Eheee, mul on jalgratas. Mõnus ja parajasti selles vanuses, mida keegi ära pätsata ei taha. Kolm käiku, pakiraam ja sellise sadulaga, mis peal pikemat sõitu pepu haigeks teeb. Niiet puusse panid sõbrake Nöök:)))))
Tule parem ruttu kodumaale puid kallistama ja sõpradele käppa andma.
Postita kommentaar