Kõik ei lähe nagu tahaksid. Ja vahel on nii ehk paremgi. Plaanisin Odessa Popi, aga ei jõudnud. Kahju muidugi natuke on. Aga teinekord.
Natuke teisel teemal ka. Imelik on see, et alles on märtsi lõpp, aga ma mõtlen juba, mida suvel teha. Kas ja kuhu reisida. Kas mõnele festivalile ka minna. Tobe natuke isegi. Eks näis, eks näis. Võib-olla peaks hoopis rahulikult Eestis olema. Ei pea ju alati kuskile kaugele minema. Sõidaks Eestis ringi. Käiks näiteks Ida-Virumaal ja Setumaal. Huvitav ju.
Ja veel. Aega on vähe. Kohe väga vähe. Ei jõua elada ega olla. Õppida oleks vaja. Sõpradega aega veeta. Miljon muud asja veel. Elu pisiasjad. Aga ei jõua. Vahel ei viitsi ka. Igatahes, kui teist kellelgi on aega üle, siis võiksite seda mulle laenata või mõistliku hinna eest müüa.
Kohe-kohe tuleb kella keerata. On aasta kõige lühem öö.
30 märts 2008
29 märts 2008
öine tallinn libiseb
Rockstar on täis, no olgu, mitte just täis. aga neid on seal piisavalt, mõttetuid natsivärdjaid. Kuidas ma selliseid kannatama pean? Kakelda ma ei oska ja ei taha ka.
Kinnised klubid on täis wannabe'sid. Jäledaid wannabe'sid. Öäk!!!
Tallinnas ei ole kohta, kus normaalselt pidu panna.
Jõle. Tõesti jõle.
Kinnised klubid on täis wannabe'sid. Jäledaid wannabe'sid. Öäk!!!
Tallinnas ei ole kohta, kus normaalselt pidu panna.
Jõle. Tõesti jõle.
28 märts 2008
25 märts 2008
aeg kiilus kinni
Nonii, kohale jõudsid lõpuks. Videod ma mõtlen. Laupäeval, 22. märtsil postitasin ja nüüd jõudsid kohale. Tundub, et tiguposti teenust ei osutata ainult tavalise postiteenuse raames, vaid ka internetis. Aga nagu rahvasuu teab pajatada, parem hilja kui mitte kunagi. Need lõigukesed on minu enda poolt kontserdil üles võetud. Kahjuks mälukaardi maht ei lubanud pikemalt salvestada. Järgmine kord. Kuid nautige siis. Kui viitsite muidugi.
24 märts 2008
palun laske mind vabaks
Teatan ametlikult. Ma ei viitsi enam tööl käia. Minu tõeline kutsumus on elatuda hiigelvarandusest saadavatest intressidest. Ainus takistus seni on hiigelvaranduse puudumine. Leian, et iga Eesti inimene peaks saatma minu pangakontole 10 krooni. Vaesemaks see summa kedagi teeks, kuid mina saaks sammukese oma õnnele lähemale. Ja teise inimese õnnelikuks tegemine mahub kõiki kaanoneid järgides inimkonna põhiväärtuste hulka. Olge siis inimesed, saatke raha. Võib ka rohkem kui 10 krooni. Näiteks 100 või 1000. Aga võib ka rohkem. Kõigi raha saatnute nimed loen avalikult Raekoja platsil päise päeva ajal ette. Juhul kui saadate rohkem kui kümme krooni, kannan nime korduvalt ette. Üks kord iga 10. krooni kohta. Pangakonto numbri saate teada, kui kirjutate e-posti aadressil toasiga@yahoo.com. Ootan. Tänan.
23 märts 2008
vaimlised tiibetlased
Kuu kild
Allikas: Tänasest saatest (23. märts) "Välismääraja"
Autor: Kadri Liik
Kild: "Lääne inimeste jaoks on Tiibeti kultuur nagu nõidumine"
Järeldus: Uus tase välispoliitilises analüüsis.
Kommentaar: Nii palju siis kallis lugeja sinu ja minu kultuurilistest teadmistest Kadri Liigi silme läbi. Aga eks "eliidi elik rahva parimate poegade ja tütarde" ettekujutlustes on rumaluse kõrge aia taga elava pööbli eluolu, mõttemaailm, teadmiste tase ja maailma asjadest arusaamine ka alati üks nõidumine olnud.
Allikas: Tänasest saatest (23. märts) "Välismääraja"
Autor: Kadri Liik
Kild: "Lääne inimeste jaoks on Tiibeti kultuur nagu nõidumine"
Järeldus: Uus tase välispoliitilises analüüsis.
Kommentaar: Nii palju siis kallis lugeja sinu ja minu kultuurilistest teadmistest Kadri Liigi silme läbi. Aga eks "eliidi elik rahva parimate poegade ja tütarde" ettekujutlustes on rumaluse kõrge aia taga elava pööbli eluolu, mõttemaailm, teadmiste tase ja maailma asjadest arusaamine ka alati üks nõidumine olnud.
22 märts 2008
poolik tõde (lõpetatud variant)
Lõpetasin selle sissekande nüüd ära.
Kui kontserdipaiga juurde jõudsin, oli päike juba ümber nurga keeranud.
Sain pileti kätte ja läksin kõrvalolevasse baari, et paar õlut juua. Soojendusbändini oli tund aega.
Naljakas asi oli seal üle tee olevas baaris. Lahe koht nagu. Heal järjel olev 20-ndate lõpus, 30-40-ndates seltskond, lahe koht. Veetsin aega ja sel kontingendil polnud pealtnäha (minu arvates) justkui kontserdiga mitte mingit pistmist. Selline tore baar-restoran. Järsku hakkas mingi laudkond skandeerima, "Morrissey, Morrissey, Morrissey..." ja peaaegu kogu baar ühines sellega - see oli väga lahe, imelik ja ootamatu. Paar jooki joodud, aeg paras, astusin välja. Seal sebis ootamatult palju piletihuvilisi. Pildistasin ühte, aga ei suutnud asja fookusesse ajada kahjuks.
Palusin tal paigal seista, aga ta ütles, et ma võiks ise selle sildiga poseerida.
Ühesõnaga piletihuvilisi oli seal päris palju. Kahju neist isegi.
Kui ma kõrvalbaarist ennast välja vedasin oli kontserdikoha ukse taga juba poolekilomeetrine saba. Mitte lihtsalt saba, vaid väga paks saba. Mitte muidugi piletita inimeste järjekord, vaid kõigil olid piletid kenasti olemas. Kusjuures sabas olevad inimesed olid kõik kuidagi toredad ja kenad. Alates raamatuid lugevatest üliõpilastest, kuni heal järjel olevate keskeas kodanikeni. Kõik tulid lihtsalt ühel ja samal ajal kohale. Õnneks järjekord liiga aeglaselt ei liikunud.
L'Olympia oli iseenesest seest päris kena. Natuke vanaaegne, aga see mulle meeldiski. Juba fujaee oli selline tore kaarja laega.
Ühe särgi ostsin ka. Seda siin pildi peal ei ole.
Pärast eraldi fotostasin ostulõbu.
Naljakas oli see, et fotoaparaadid tuli spetsiaalsesse hoiuruumi, nö fotoaparaadi garderoobi, ära anda. Tavaliselt ikka lubatakse tänapäeval fotokatega sisse, sest suht mõttetu on ära keelata, kui mobiiliga saad klõpsutada ja filmida palju tahad. Ma panin fotoka taskusse ja turvamehed seda mult ära ei võtnud. Ehk pidasid suitsupakiks või oli neil lihtsalt savi.
Soojendusbändi ei viitsinud kuulata. Võtsin fuajees ühe õlle. Seal oli hirmus trügimine ja parajasti lõppes ühes otsas õlu otsa. Toop humalamärjukest maksid 7€!!! Tegin imestunud näo, mille peale baaridaam vabandades õlgu kehitas. Ega tema süüdi pole.
Natuke enne Morrisseyd läksin sisse, aga seal oli saal juba pungil täis. Umbes poole peale õnnestus trügida ja seal oli päris hea juba. Mitte liiga kaugel. L'Olympia oli mitte piklik, vaid ümmargune rohkem, mis tähendas, et ka tagantpoolt ei olnud lavast liiga kaugel. Selline vanaaegne teatrisaal. Hea paik kontserditeks. (Foto allikas: internet. Lava pealt tehtud.)
Kontsert oli hea. Kõik Morrissey hitid ja puha. Rahvas laulis lugusid peast ja üldse oli vahva. Natuke häiris bändi liiga rokkiv ja agressiivne foon.
I'm Throwing My Arms Around Paris / How Soon Is Now? / Last Of The Famous International Playboys / Stop Me If You Think You've Heard This One Before / That's How People Grow Up / Mama Lay Softly On The Riverbed / The Loop / Sister, I'm A Poet / Death Of A Disco Dancer / Irish Blood, English Heart / All You Need Is Me / Life Is A Pigsty / Stretch Out And Wait / I Just Want To See The Boy Happy / Billy Budd / The World Is Full Of Crashing Bores / Tomorrow / Something Is Squeezing My Skull / Please, Please, Please Let Me Get What I Want // First Of The Gang To Die
Vabandan, et fotogalerii eriti kvaliteetne pole, aga midagi ikka.
Moz viskas vahepeal ennast lava peal külili, kusjuures jalad olid toetatud kõrgemale trummipoodiumile.
Kuna mu enda fotod hästi välja ei tulnud, otsisin netist ühe sarnase, mis annab natuke poosist aimu.
Kere paljas nagu alati.
Pärast kontserti väisasin afterparty't ka Truskel klubis. Lubati ohjeldamatult Morrisseyd ja Smiths'i. Paraku oli pidu suht kesine. Rahvas oli lahe, aga koht oli väike, pungil inimesi täis ja mis kõige hullem, dj oli täielik saast. Mängis enamasti hoopis teisi bände ja näpuotsaga siis õhtu kangelasi. Aga kamoon, mille pärast inimesed siis kokku tulnud olid.
Truskel oli õnneks mu hotelli lähedal ja sisuliselt tee peal. Väga lahe.
Muidu tundub see Truskel lahe koht olevat. Igatahes on muusika playlist ehk see, mida seal tavaliselt mängitakse vägagi hea.
Siis sai reis otsa. Pariis on muidu ilus linn, aga kohe kui kesklinnast oled välja saanud, on väga palju nn "lasnamäed".
Kogu moos.
Kui kontserdipaiga juurde jõudsin, oli päike juba ümber nurga keeranud.
Sain pileti kätte ja läksin kõrvalolevasse baari, et paar õlut juua. Soojendusbändini oli tund aega.
Naljakas asi oli seal üle tee olevas baaris. Lahe koht nagu. Heal järjel olev 20-ndate lõpus, 30-40-ndates seltskond, lahe koht. Veetsin aega ja sel kontingendil polnud pealtnäha (minu arvates) justkui kontserdiga mitte mingit pistmist. Selline tore baar-restoran. Järsku hakkas mingi laudkond skandeerima, "Morrissey, Morrissey, Morrissey..." ja peaaegu kogu baar ühines sellega - see oli väga lahe, imelik ja ootamatu. Paar jooki joodud, aeg paras, astusin välja. Seal sebis ootamatult palju piletihuvilisi. Pildistasin ühte, aga ei suutnud asja fookusesse ajada kahjuks.
Palusin tal paigal seista, aga ta ütles, et ma võiks ise selle sildiga poseerida.
Ühesõnaga piletihuvilisi oli seal päris palju. Kahju neist isegi.
Kui ma kõrvalbaarist ennast välja vedasin oli kontserdikoha ukse taga juba poolekilomeetrine saba. Mitte lihtsalt saba, vaid väga paks saba. Mitte muidugi piletita inimeste järjekord, vaid kõigil olid piletid kenasti olemas. Kusjuures sabas olevad inimesed olid kõik kuidagi toredad ja kenad. Alates raamatuid lugevatest üliõpilastest, kuni heal järjel olevate keskeas kodanikeni. Kõik tulid lihtsalt ühel ja samal ajal kohale. Õnneks järjekord liiga aeglaselt ei liikunud.
L'Olympia oli iseenesest seest päris kena. Natuke vanaaegne, aga see mulle meeldiski. Juba fujaee oli selline tore kaarja laega.
Ühe särgi ostsin ka. Seda siin pildi peal ei ole.
Pärast eraldi fotostasin ostulõbu.
Naljakas oli see, et fotoaparaadid tuli spetsiaalsesse hoiuruumi, nö fotoaparaadi garderoobi, ära anda. Tavaliselt ikka lubatakse tänapäeval fotokatega sisse, sest suht mõttetu on ära keelata, kui mobiiliga saad klõpsutada ja filmida palju tahad. Ma panin fotoka taskusse ja turvamehed seda mult ära ei võtnud. Ehk pidasid suitsupakiks või oli neil lihtsalt savi.
Soojendusbändi ei viitsinud kuulata. Võtsin fuajees ühe õlle. Seal oli hirmus trügimine ja parajasti lõppes ühes otsas õlu otsa. Toop humalamärjukest maksid 7€!!! Tegin imestunud näo, mille peale baaridaam vabandades õlgu kehitas. Ega tema süüdi pole.
Natuke enne Morrisseyd läksin sisse, aga seal oli saal juba pungil täis. Umbes poole peale õnnestus trügida ja seal oli päris hea juba. Mitte liiga kaugel. L'Olympia oli mitte piklik, vaid ümmargune rohkem, mis tähendas, et ka tagantpoolt ei olnud lavast liiga kaugel. Selline vanaaegne teatrisaal. Hea paik kontserditeks. (Foto allikas: internet. Lava pealt tehtud.)
Kontsert oli hea. Kõik Morrissey hitid ja puha. Rahvas laulis lugusid peast ja üldse oli vahva. Natuke häiris bändi liiga rokkiv ja agressiivne foon.
I'm Throwing My Arms Around Paris / How Soon Is Now? / Last Of The Famous International Playboys / Stop Me If You Think You've Heard This One Before / That's How People Grow Up / Mama Lay Softly On The Riverbed / The Loop / Sister, I'm A Poet / Death Of A Disco Dancer / Irish Blood, English Heart / All You Need Is Me / Life Is A Pigsty / Stretch Out And Wait / I Just Want To See The Boy Happy / Billy Budd / The World Is Full Of Crashing Bores / Tomorrow / Something Is Squeezing My Skull / Please, Please, Please Let Me Get What I Want // First Of The Gang To Die
Vabandan, et fotogalerii eriti kvaliteetne pole, aga midagi ikka.
Moz viskas vahepeal ennast lava peal külili, kusjuures jalad olid toetatud kõrgemale trummipoodiumile.
Kuna mu enda fotod hästi välja ei tulnud, otsisin netist ühe sarnase, mis annab natuke poosist aimu.
Kere paljas nagu alati.
Pärast kontserti väisasin afterparty't ka Truskel klubis. Lubati ohjeldamatult Morrisseyd ja Smiths'i. Paraku oli pidu suht kesine. Rahvas oli lahe, aga koht oli väike, pungil inimesi täis ja mis kõige hullem, dj oli täielik saast. Mängis enamasti hoopis teisi bände ja näpuotsaga siis õhtu kangelasi. Aga kamoon, mille pärast inimesed siis kokku tulnud olid.
Truskel oli õnneks mu hotelli lähedal ja sisuliselt tee peal. Väga lahe.
Muidu tundub see Truskel lahe koht olevat. Igatahes on muusika playlist ehk see, mida seal tavaliselt mängitakse vägagi hea.
Siis sai reis otsa. Pariis on muidu ilus linn, aga kohe kui kesklinnast oled välja saanud, on väga palju nn "lasnamäed".
Kogu moos.
20 märts 2008
bla bla bla
Kuulan, vaatan ja loen arutlusi Hiina sigadustest Tiibetis ja mujal, aga vägisi tundub see kõik mullipuhumisena. Õigem oleks isegi öelda, et ei tundu, vaid see ongi seda. Mulle ei meeldi Hiina käitumine. Kes iganes inim- ja kodanikeõigusi alla surub, väärib põlgust ja seda, et talle tõde näkku öeldakse. Väärib seda, et teda sellise käitumise jätkumisel ignoreeritakse. Kuid mis puutub Hiinasse, siis poliitikud ja muud riigimehed võivad muliseda palju nad tahavad, SEE KÕIK ON VALE ja PURU SILMA AJAMINE! Reaalpoliitika on selline, et Hiina kasvava superjõuna dikteerib lõppkokkuvõttes ise, mis ja kuidas. Muidugi ehitavad nad potjomkini külasid ja kena fassaadi, aga seda sellepärast, et see on lihtsalt vastastikune mäng. Mäng suuremate eesmärkide nimel, mille peale lääne kodanikuühiskonna hammas ei hakka.
Tänases suurkorporatsioonide maailmas on sündmuste põhjused ja käimatõmbamismehhanismid sellised, milledega meil teiega ehk lihtkodanikel mingit pistmist pole. Hiina on kasvav turg ja asi mutt. Turg aga paneb asjad paika, nagu parempoolsed lääne valitsused meile mantrana kordavad. Kõik muu on praht ja niššitõmblemine. Juba Hiinale olümpiamängude korraldamise andmine on märgilise tähtsusega. Ka muideks Venemaale (Šotsile). Kogu eelnev jutt ei kutsu oma arvamusest loobuma. Ei, seda mitte. Rauda tuleb taguda. Pika tampimise peale läheb ta kuumaks ka. Füüsika vastu ei saa. Lihtsalt aeg ei ole veel käes. Aga ta tuleb, kindlasti tuleb.
Tänases suurkorporatsioonide maailmas on sündmuste põhjused ja käimatõmbamismehhanismid sellised, milledega meil teiega ehk lihtkodanikel mingit pistmist pole. Hiina on kasvav turg ja asi mutt. Turg aga paneb asjad paika, nagu parempoolsed lääne valitsused meile mantrana kordavad. Kõik muu on praht ja niššitõmblemine. Juba Hiinale olümpiamängude korraldamise andmine on märgilise tähtsusega. Ka muideks Venemaale (Šotsile). Kogu eelnev jutt ei kutsu oma arvamusest loobuma. Ei, seda mitte. Rauda tuleb taguda. Pika tampimise peale läheb ta kuumaks ka. Füüsika vastu ei saa. Lihtsalt aeg ei ole veel käes. Aga ta tuleb, kindlasti tuleb.
19 märts 2008
kus on häbi ots
Ma tean, ma tean, et te laia suuga mu pihta nüüd irvitama ja keelt vastu suulage laksutama hakkate, aga ma lähen sel aastal Õllesummerile. Ausalt lähen. Pilet vaikselt põuetaskus ja pilk maas, aga lähen. Hoolikalt ümberringi piiludes, et te ei märkaks. Aga. AGA! Ma tean, et te teete ise sedasama, sest Franz Ferdinand ei ole mingi Rihanna, kes esindab kõike seda, mida ma muusikas(tööstuses) vihkan - ehk muusikatööstuse leierkasti, kuhu nad oma muusikarulli on sisse toppinud ja nüüd lakkamatult ning tüütuseni seda tänavanurgal pööblile käiavad.
PS. Tuletan meelde, et te kõik vudinal-padinal Selverisse sibaksite, sest seal on Franz Ferdinandi duubel-DVD müügil vaid 99.90 eegu eest. Ja uskuge, see on uskumatu ale. Kui te oma kohalikust Selverist seda ei leia, siis Järve omas on veel müügil. Sõidate teisele korrusele ja seal plaadiosakonnas riiuli juures suures korvis ongi. Ja ärge muretsege, see ei ole blondiin džiibi roolis ehk siis sadul sea seljas mõõdutundetu tarbimine, see on investeering heasse maitsesse.
PS. Tuletan meelde, et te kõik vudinal-padinal Selverisse sibaksite, sest seal on Franz Ferdinandi duubel-DVD müügil vaid 99.90 eegu eest. Ja uskuge, see on uskumatu ale. Kui te oma kohalikust Selverist seda ei leia, siis Järve omas on veel müügil. Sõidate teisele korrusele ja seal plaadiosakonnas riiuli juures suures korvis ongi. Ja ärge muretsege, see ei ole blondiin džiibi roolis ehk siis sadul sea seljas mõõdutundetu tarbimine, see on investeering heasse maitsesse.
15 märts 2008
14 märts 2008
ma olen üks igavene vingur
Mul on natsa piinlik. Kirjutasin eile õhtul töökoha siselisti kriitilise repliigi oma kolleegi töö kohta ja täna hommikul asja üle järele mõeldes hakkas kurb. Mida ma näitan näpuga, nagu mul endal vigu poleks. Ma ei ole täiuslik. Ma teen ka tööl apsakaid ja võiks alati paremini. Kuigi jah, mõte mida ma kirjutasin, oli siiras ja ma tõesti mõtlen ka nii. Kuna teema, millest ma kirjutasin, on nö minu igapäevane huvi, siis on mul ka teatud ootused asjaomastele, kes sellega tegelevad. Aga see ei õigusta mu virisemist kellegi suhtes. Mea culpa, mea culpa, MEA CULPA!
ausalt ausalt ma ei valeta
Täna sain üllatusena teada, et nii mõnedki mu blogi lugejad polnud Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud sissekande juures kuulanud lugu, mida ma sinna üles riputasin. Hein Elleri lugu väärib mistahes maailmanurga sümfoonikuid. Kuulake--->KODUMAINE VIIS ja te veendute ise.
13 märts 2008
jätke see endale meelde, jänesed ei ela metsas, vaid kübaras
Kusjuures ma postitasin allpool oleva video 7. märtsi õhtul. Ei jõudnud kohale ja lõin käega. Täna järsku nagu maa alt pauhti kohal ja peaaegu nädal on möödas sellest. Youtube ikka paneb täiega vahel.
PS. Selle loo sõnad on all sissekandes "mhmh" olemas.
PS. Selle loo sõnad on all sissekandes "mhmh" olemas.
pizza ja muu on siin parem
See lugu meeldib mulle. Enne magamajäämist viimasel ööl Roomas tuli see lugu telekast. Mulle meeldis. Kui teile mitte, on see tõesti teie süü. Ausalt. Aga minu maitse ei ole ka eksole see kõigekõigekõige
12 märts 2008
ma arrrrrmastan rrrrraha...
...kokku hoida. Franz Ferdinandi duubel-DVD vaid 99.90 eeku. Järve Selverist. NORMAALNE!
Selliste hindadega võivad plaadifirmad ning plaadipoed isegi mingi ime läbi ellu jääda. On ebamõistlik maksta 250-350-450-... Eesti raha CD või DVD eest. 100 eekugi maksan vaid hea asja eest ja täishinda vaid VÄGA väheste artistide loomingu eest. Kuid jah, võtke õiglast hinda ja...
Selliste hindadega võivad plaadifirmad ning plaadipoed isegi mingi ime läbi ellu jääda. On ebamõistlik maksta 250-350-450-... Eesti raha CD või DVD eest. 100 eekugi maksan vaid hea asja eest ja täishinda vaid VÄGA väheste artistide loomingu eest. Kuid jah, võtke õiglast hinda ja...
09 märts 2008
mhmh
Aspettami, che io non vengo
tu inizia ad andare
e dopo ti raggiungo.
Tu aspettami, tanto lo perdo
l'ultimo treno,
sono già in ritardo.
E ti dirò
che non hai capito, e no!
Che hai confuso l'ora
e non è possibile, ancora!
E ti dirò
quanto mi dispiace
no, non ti arrabbiare
mi spiace da morire, da morire!
Da impazzire!
Uccidimi per un motivo
cinque minuti
tanto non arrivo.
Ti giuro che stavo correndo
se non ci credi
non aggiungo altro!
E ti dirò
che non hai capito, e no!
Che hai confuso l'ora
e non è possibile, ancora!
E ti dirò
amore sai che t'amo
tu non penserai
che ti mentirei…Mai!
Continuo a non capire
come mai
ti invito e hai da dire sempre
che non sai se puoi.
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
confuso e complicato.
Aspettami, ora io svengo
due o tre minuti
e dopo mi riprendo.
Ma aspettami, stanno accorrendo
e la mia colpa
sarà un bell'inganno.
E ti dirò
che non hai capito, e nò!
Che ora scusa amore
ma sto proprio male, svengo…
E ti dirò
amore sai che t'amo
non ti tradirei
non lo farei…Mai!
Continuo a non capire
come mai
ti invito e hai da dire sempre
che non sai se puoi.
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
confuso e complicato,
confuso e complicato…
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
un gioco ormai svelato.
Aspettami,
tanto non vengo!
tu inizia ad andare
e dopo ti raggiungo.
Tu aspettami, tanto lo perdo
l'ultimo treno,
sono già in ritardo.
E ti dirò
che non hai capito, e no!
Che hai confuso l'ora
e non è possibile, ancora!
E ti dirò
quanto mi dispiace
no, non ti arrabbiare
mi spiace da morire, da morire!
Da impazzire!
Uccidimi per un motivo
cinque minuti
tanto non arrivo.
Ti giuro che stavo correndo
se non ci credi
non aggiungo altro!
E ti dirò
che non hai capito, e no!
Che hai confuso l'ora
e non è possibile, ancora!
E ti dirò
amore sai che t'amo
tu non penserai
che ti mentirei…Mai!
Continuo a non capire
come mai
ti invito e hai da dire sempre
che non sai se puoi.
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
confuso e complicato.
Aspettami, ora io svengo
due o tre minuti
e dopo mi riprendo.
Ma aspettami, stanno accorrendo
e la mia colpa
sarà un bell'inganno.
E ti dirò
che non hai capito, e nò!
Che ora scusa amore
ma sto proprio male, svengo…
E ti dirò
amore sai che t'amo
non ti tradirei
non lo farei…Mai!
Continuo a non capire
come mai
ti invito e hai da dire sempre
che non sai se puoi.
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
confuso e complicato,
confuso e complicato…
Inizio ora a capire
che tu sei
il corpo del reato
un gioco ormai svelato.
Aspettami,
tanto non vengo!
Tellimine:
Postitused (Atom)