30 aprill 2008
unistamine ei ole uni
tune in, show-off & vanity in chorus go public
volber sakib
Muideks, Walburga oli esimese sajandi inglise misjonär Saksamaal, on katoliku ja õigeusu pühak. Kuulutati pühakuks arvatavasti mõnel 1. mail paavst Hadrianus II valitsusajal. Õigeusu kirikus on ja Inglismaa katoliku kirikus oli tema mälestuspäev 1. mail, kuigi volbriööga pole sel ilmselt midagi pistmist.
29 aprill 2008
töö teeb vabaks
Kõige parem investeering tulevikku on ühe rahva jaoks lapsed, uue seadusega keeratakse lastega peredele mõnus käkk. Sotsiaalse kaitsega tehti lihtsalt tüng. Palju õnne. See on põhjus, miks ma ei usu täna ametiühingute võimekusse.
Lisaks muidugi tööandjate esimehikese retoorika ja etteheited rahvale ning poliitikutele, et pole vaja saavutatud kokkulepet torkida. Ja veel ütleb üks väga sümpaatne sotsist parlamendisaadik juba ette, et ta austab saavutatud kokkulepet. Tule taevas appi!!! See on SEADUSEELNÕU! Mida tehakse ühe seaduseelnõuga demokraatlikus riigis? Seda arutatakse parlamendis. Tehakse muudatusettepanekuid. Kes teevad? Need inimesed, keda sina ja mina oleme sinna enda huve esindama valinud. Selle nimi on esindusdemokraatia. Mis ajast peab üks riik sellest loobuma? Milline kahe osapoole, kes pealegi ei esinda meid kõiki, vahel saavutatud kokkulepe on nii püha, et see seisab väljaspool demokraatlikke menetlusprotsesse? Mitte ükski!
Kurioosne on ka see, et õhukesest riigist suisa suu vahus skandeeriv Reformierakond on antud seaduseelnõuga tegelikult sujuvalt riiki paksemaks teinud. Seda muidugi negatiivses mõttes. Ehk siis, kuna töövõtjale päris jalaga persse andmise seadustamine välja ei tulnud, ei saanud tagasi ka astuda ning laoti need kohustused, mis enne tööandja õlul olid, riigi kukile. Maksude langetamist propageeriv ja füüsilise isiku tulumaksu ühe tühise protsendipunkti langetamise kaitseks raskekahurväe turmtule avanud Reformierakond veeretab rõõmsalt riigile aina suuremaid kohustusi, kui sellega vaid jõukamate huve kaitsta õnnestub. Õhuke riik mai äss.
Ärge uskuge seda maksude alandamise retoorikat, see on sulavale!!! Kaudsed maksud on need, millega rahvast räigelt ja häbenemata kooritakse. Meil oli aktsiiside tõstmiseks euroliidu nõutud tasemele antud mõistlik tähtaeg. Kui meie naaberriik Läti näiteks teeb seda sujuvalt, et rahva rahakotti mitte hoobilt tühjaks imeda, siis Eesti keevitas kohe maksimumi. Kui selle eesmärgiks oleks olnud veel jõuline sekkumine majandusse, eesmärgiks saavutada eurorahale ülemineku kriteeriumid. Ei, kus sa sellega. Ma olen varem öelnud, teen seda praegu ja ka tulevikus, et Reformierakonna kõige suurem häbiplekk on see, et ei suudetud eurole üle minna. Pronksmees on selle kõrval naabrilapse jonn.
Olgu, kirutud juba küll. Aitab.
27 aprill 2008
26 aprill 2008
blogiline mastrubeerimine
pida pikem saba, seda paremini liputab
Täna olen tubli olnud. Koristasin vägevalt. Lõin köögi läikima, pühkisin ja pesin põrandad, klobisin õues lambaid, tegin kamina tuhast puhtaks ja muud nipet-näpet, mis kokku polegi nii vähe. Minust saab asja ma ütlen, saab saab. Lisaks olen ma ju keskmiselt arukas ja välimusel pole ka eriti midagi viga. Kohe hea on endast rääkida. Nii tubli olen.
Nüüd lubasin endale ühe õlle ja hakkan prantsuse keele numbreid õppima. Ammu oleks pidanud, aga jah, sellest, miks ma pole, olen ma juba eelnevalt kirjutanud.
PS. Ärge siis pronkspoissi sõjaväekalmistule kangutama minge, rahulik peab olema. Ansipil niigi sitamaitse negatiivsest eelarvest ja sellest mis kõik veel tuleb ning tulema peab, suus. Anname talle ühe rahuliku päeva, pole vaja talle pronksijunniga vastu pead lajatada. Kuigi omavahel öeldes, oleks ta seda tegelikult väärt.
25 aprill 2008
paha laps
Aga nüüd panen ma autole suvekummid alla ja olen jälle ratastel nagu vanasti. Kuigi ega ilma autota pole ka halb elada. Ma elan nii normaalses kohas, et jala tööle minna pole üldse kauge. Lisaks muidugi tervis ja säästev eluviis. Kuid jah, vahel on auto hea. Poest ei viitsi küll rasket toidukotti koju vedada. Käed on niigi pikad juba. Olgu, tööle tööle.
23 aprill 2008
teadaanne
22 aprill 2008
rohkem vulgaarladinat
Üleelmise nädala reedel toimus traditsiooniline iga-aastane Eurovisiooni laulude hindamine. Väikeste jookide saatel. Hindeid sai anda 1st kuni 10ni. See lugu sai minult maksimumpunktid. Ausalt öeldes ei ole see üldse Eurovisiooni lugu. Enamus, rõhuv enamus, seal esitatavatest lugudest on täielik jura ja ajaraisk. See lugu on lahe. Nüüd nõuavad prantslased, et loo esitaja Sebastien Tellier teeks loo rohkem prantsuskeelseks. Ausalt öeldes pole mul selle vastu midagi. Prantsuse keel on ilus. Kena kuulamist.
21 aprill 2008
meilleures salutations
18 aprill 2008
läti jäätis on ka täitsa nitchekas
Et kes ei viitsi eelmisse sissekandesse üles riputatud aadressile minna, sellele mõned vihjed:
Travis
British Sea Power
Manic Street Preachers
My Federation
Seda kõike Positivus AB festivalil 18.-19. juulil Salacgrīvas, kuhu muideks on Riiast sama pikk maa kui Tallinnast.
olgem ausad, on ju loll
Kes veel ei tea ja ei viitsi lingile klikata, siis asja sisu on lühidalt järgmine. Üks Eesti korvpalliklubi läks Küprosele mängima ja selle ridades mängiv grusiinlasest sportlane saadeti viisa puudumie tõttu piirilt tagasi. Ojukas otsustas korvpallisõprade nördimust ja seda, et grusiin on meil siin popp poiss ning meedialemmik, ära kasutada. Saatis erakonnakaaslasest välisministrile kurja kirja, et see Küprose saadiku vaibale kutsuks ja sellele vastu pead annaks. Mis asi see on, et üks Schengeniga liitunud riik saadab piirilt tagasi teise Schengeniga liitunud riigi elamisluba omava kodaniku. Nüanss on aga selles, et Küpros ei ole Schengeniga veel liitunud nagu Eesti, sest palus aasta pikendust. Niisiis oli viisa nõudmine täiesti õigustatud. Eurotibi sattus naerualuseks. Olukord lahendati sellega, et blond lükkas oma nõuniku tanki. Täiuslik. Nõuniku kohta ei saa kahjuks aga ka midagi head öelda. Ta on keskpärase, kui mitte isegi öelda, alla keskmise vaimsete võimetega mehike, kes varemgi ämbreid kolistanud. Karjeristihingega püüdlik jalgadega seep. Tahaks öelda paras talle, kuid ei saa, sest perenaine siiski vastutab. Olgugi, et odava populaarsuse püüdmiseks, ei olnud see suvaline pressiteade Ojuka kohtumisest Laekvere Rahva Maja Rahvaõpistu inimestega Toompeal, kus eksimused kedagi ei koti. Kuigi ka see kohtumine on tegelikus elus aset leidnud. Tegi selle apsaka, kes tegi, vabandama peaks ikkagi kontoora pealik.
Tegelikult on eurotibi välispoliitiline ja igasugune poliitiline tase asjaomastes ringkondades ammu teada. Üllatusmoment puudub eksole. Blondi poliittibi mõningast edukust eurosuunal võib seletada üsna hästi, laenates mõned lauluread Morrisseylt: "Most people keep their brains between their legs (Don't you find?).../ ...You have just proved again MOST PEOPLE KEEP THEIR BRAINS BETWEEN THEIR LEGS". Pikemalt ei viitsi tibist kirjutada, aga pakun mõned mõtlemapanevad artiklid, mis seda minu eest suurepäraselt teevad.
"Kättemaks välisministeeriumis" (Eesti Ekspress, 10.04.2002)
"Solana võtab vastu, keda Ojuland ei tahtnud" (Eesti Ekspress, 09.06.2005)
Nii palju lisaks, et hetkel piirdub blondi "välispoliitilise aju" sellesuunaline võimlemine vaid lihtliikmeks olemisega Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioonis, mille olemuse võtab Andrei Hvostov täpselt kokku ühes oma artiklis. Asjalik lugemine seegi. Et kes veel ei tea, saab tuttavamaks EL institutsioonide olemuse ja kohaga maailmas.

Ahjaa, veel üks asi tuli veel meelde. Kristiina "elan 5000 krooniga kuus ära" Ojulandi viimase aja üks võimsamaid üllitisi on täpselt nädal aega tagasi Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartikkel "Sotsialistide-marksistide koht on ajaloo prügikastis". Seda lugedes ahmisin alguses õhku, pärast itsitasin tükk aega. Mõnede puhul on juuste värvus, ma kahtlustan, ikka ajumahuga korrelatsioonis. Mis teha.
Lõpetuseks 10 tähtsat asja Kristiina "töötan aastaringselt 24/7 ilma ühegi puhkepäevata" Ojulandi elus:
1. Vabadus. See on minu jaoks kõige-kõige tähtsam asi. Mulle on tähtis, et Eesti on vaba. Mulle on tähtis, et inimesed Eestis oleksid vabad. Ma hindan üksikisiku vabadust otsuseid teha suurimaks väärtuseks.
2. Mõtlemine. Mõttelaiskus ei ole mulle omane. Mulle meeldib mõelda ja arutleda asjade üle. Ma ei ole automaatne kaasajooksja enamuse arvamusega. Mina näiteks ei arva, et Euroopa Liidu põhiseaduslik leping võiks olla mingiks eriliseks päästerõngaks EL tuleviku arengutele. Ma leian, et saab ka praeguste lepingutega väga hästi hakkama. Peamine on ühiste huvide olemasolu, siis saab ka otsuseid teha. Kui huvi ei ole, ei aita ka Põhiseaduslik leping.
3. Armastus. See on seotud lähedaste inimeste, kodu, looduse ja loomadega. Ma ei oska elada ilma armastuseta. Ma meeldib olla pidevalt natuke armunud olekus. See teeb õnnelikuks. Ma ei kujuta ette elu ilma igapäevase õrnuse ja kallistusteta. Ma armastan ise oma lähedasi ja nemad mind.
4. Töö ja eesmärgid. Usun asjadesse, mida teen. Poliitikas ei kujuta teisiti ette. Kui ma ütlen, et viime Eesti 15 aastaga 5 jõukama Euroopa riigi hulka, siis ei saa seda teha ilma sellesse ise uskumata.
5. Meeskond. Head asja ei saa teha alati üksinda, rääkimata suurtest asjadest. Meeskond on aastatega kasvanud, kuid tal on veel kasvuruumi. Inimeste hulk, kes Eesti eri nurkades toetavad minu ja Reformierakonna tegemisi on kindel ja tulevikku suunatud.
6. Puhkus. Kui puhkan, siis põhjalikult ja alati kodus. Võin terve päeva istuda mere kaldal, nautida vee kohinat, vaadata, kuidas mu väike krants püüab merelindudega mängida või kuidas tumedad äikesepilved merel hoogu koguvad. Puhkus on minu jaoks eelkõige võimalus olla üksi.
7. Lõõgastumine. Siia kuulub reisimine, sõprade kohtumised, väljaskäimised- teater-kontsert-kino. Naisteajakirjade lugemine, ilusalongi külastus jne.
8. Lugemine. Olen küll aeglane lugeja, kuid raamatud on minu voodialuse lahutamatuks osaks.
9. Kokkamine. Hindan kõrgelt kõiki, kes hindavad head toitu. Ka lihtsatest asjadest saab suurepäraseid asju, peaasi, et toitu valmistatakse hingega, mitte selle pärast et peab. Toiduga ei mängita, toidusse tuleb lugupidamisega suhtuda. Ja toitu tuleb nautida.
10. Sport. Olin kooliajal spordivihkaja. Mul hakkas alati külje sees pistma, kui ma olin sunnitud jooksma. Tänasel päeval on hommikvõimlemine minu igapäevase elu osa, ükskõik, mis kell on äratus. Tennis ja suvel metsajooks on minu lemmikud. Viimasel ajal ka jalgrattasõit.
allikas: www.kristiinaojuland.ee
17 aprill 2008
masohhisti sünd

16 aprill 2008
vastus neile, kes ei saa aru, miks ma enam ei võitle
oleks goebbelsil rinnad, oleks ta pentus
olala
Aga jah, tänane päev algas nirult. Ärkamine oli raske, isegi väga raske. Ajasin ennast keeletundi, kuid ukse peal keerasin otsa ümber. Nii vilets oli olla. Asi selles, et vahel harva on nii, et füüsiliselt ärkan üles, aga organism punnib vastu. Ei ärka ega ärka. Raske on olla. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Täna oli selline päev. Võtsin hoiaku, et see on see päev, millest ei tasu kinni hoida. Parem las läheb. Tööl läks paari-kolme tunni möödudes normaalseks. Sai asjad tehtud ning väga pungestama ei pidanud õnneks. Kimasin, õigemini kolleeg kohvipuu koos kassiga viskasid autoga ukse ette ära. Mille eest neile suur tänu, pikk pai ja sügav kummardus.
Kodus lasin ajal voolata. Õhtu poole tegin riisi-kaalika-tomati risottot ja kala. Rappisin ühe lõhe soomustest puhtaks ja tegin mõrvar-kööginoaga seibideks. Puhas töö. Toit tuli bueno. Vaatasin telekat ja lasin päeval minna. Siis tuli meelde, et maamaks on vaja ära maksta. Tähtaeg. 15.04.08. Nii et kui kellelgi on see tegemata, siis nüüd on juba hilja. Intress tuleb mürtsuga otsa. Kuna minu maksmine läks üle tähtaja natuke, siis maksin eelmise aasta eest 2 krooni intressi ja teist samapalju igaks juhuks veel tänase tähtaja ületamise eest otsa. Lõppeks olen ma ju korralik kodanik. Riik püsib minusugustel.
Ahjaa, sain lõpuks suvekummid kätte. Kasutatud, aga igati korraliku mustriga. 400 eeku jooks. Pole paha (Villu Reiljani häälega). Nüüd tuleb nad alla ka kuidagi panna. Nõme on see, et auto ülevaatuse tähtaeg on juba järgmine kuu. Kuid fakt on, et ega ta sellest naljalt läbi ei lähe. Mootor vajaks kõpitsemist, aga ma ei taha seda teha, sest - esiteks raha vähe ja teiseks, ma tahan ta varsti maha müüa ja pole mõtet eriti investeerida. Aga näis. Eks peab nipitama-trikitama. Oi-oi, selgub, et nii korralik kodanik ma ka pole.
Muust ka. Et ongi selline asi, Berlusconi vana aff teeb oma esimese visiiidi Putini, oma vana sõbra juurde. Kriminaali tõmbab ikka teine kriminaal.
Selline päev.
Homsest.
Valitsuse pressikonverents. Põnev. Ansipile kui vanale kommunistile ei mahu hinge tema suhtes tehtav kriitika ega pähe, et ta ei olegi ilmeksimatu. Poliitilises populismimeeltesegaduses tehtud eelarvest käib siin jutt. Rohkem ei kirjuta. Saab näha, kas liberaalist eksnomenklatuur hakkab veeretama. Süüd ma mõtlen. Näeb näeb.
Magama.
14 aprill 2008
hinga sisse lollakas, hinga
13 aprill 2008
spagetiooper
Epiloog
Kuigi valimistulemusi on üsna raske ette prognoosida, on selge, et Itaalia tulevasel valitsusel kerge ei ole. Sealne majandus on üsna nigelas seisus, majanduskasv Euroopa üks madalamaid. Kui maailmamajanduse languselaine veel kohale jõuab, võib üsna karmiks minna. Temperamentne rahvas, kes ennast tagasi ei hoia.
Juhul kui Berlusconi peaks võitma, mis on üsna tõenäoline, siis lisaks sisepoliitika ühtse idee ja programmi puudumisele, võib oodata ka välispoliitilist jama. Berlusconi saladiilide lembus ning juhmus Euroopa idee suhtes ning pikas kaares sellele sülitamine, lisab kahele suurele, Saksamaale ja Prantsusmaale juurde kolmanda, kes energia ja muude lühemate eesmärkide nimel sooloesineb ning euroliidu sisemise ühtsuse tuksi keerab. Eesti jaoks äärmiselt ebameeldiv variant. Seda enam, et Venemaa energiatoore kõvaks trumpässaks muutub, mille nimel kõik muu unustatakse. Kahjuks. Aga eks näis.
Need pildid on tehtud kui valimiseelne agitatsioon Itaalias juba täies hoos. Märkasin huvitavat asja, et kohad, kuhu valimisplakateid kleebiti, olid nagu pannkoogihunnikud. Kas nad kleepisid üksteisevõidu teineteise plakateid üle või sai iga teatud aja tagant järgmine partei oma plakativõimaluse, aga kihid olid paksud. Kuid vaadake ise.


Berlusconi tänav. (Nalinalinali)

TV


Ääremärkusena veel nii palju, et tänases Välismäärajas ei tehtud saapamaast sõnagi juttu, vaid keerutati habemega uudist NATO Bukaresti tippkohtumisest ning veel pikema habemega meie parlamendisaadikute külaskäigust Washingtoni. Minu "lemmiksaatejuht" ei väsi mind üllatamast. Tase on juba sama, mis ühe meediaorganisatsiooni ainukese eurokorrespondendi olematu uudislikkus ja analüüsi- ning süvitsi minemise võime.
andke andeks, et mind keegi ei tea ja ei tunne
Natuke väärtustest ka. Kurvaks teeb, kui need on paigast ära kohtades, kus nad ei tohiks ega peaks olema. Kus peaks olema julgust peavoolumõttetusi eirata. Seda enam, et asja ei olekski vaja odavate trikkidega paremaks teha, sest see on juba niigi hea. Kahju, aga eks elu on selline ja jääb vaid üle asja üle naerda. Kuigi kurvaks teeb ka.
Asja illustreerimiseks. Need autod leidsin ma Roomast Vatikani lähedalt kõrvuti seismas. Aga mis vahe neil kahel on, peale selle, et mõlemad on väikeautod, millega suurlinnas hea liigelda?


Vastus on küsimusevormis. Et kes siin siis nüüd naeruväärne on ah?


11 aprill 2008
klapid valla
Ahjaa, veel niipalju Ansipist, et rumal, oh kui rumal on negatiivse lisaeelarve tegemine sügisesse jätta. Terve mitu kuud on ministeeriumidel aega varjatult leppeid sõlmida ja igasugu vigurdusi teha. Pärast hea öelda, et sry, taganeda enam ei saa. Aga ega Ansip kuula, 22 540 häält eelmise aasta 4. märtsil on nagu LSD, mis isegi tagantjärgi pea taevasse lööb. Vanade kommunistide asi.
10 aprill 2008
mudanäod tõmmake uttu
09 aprill 2008
vihaline om
raha otsib väljapääsu
appi appi appi
08 aprill 2008
mötted
Endast ka. Järgnev nädal on enesedistsipliini nädal ja iseloomu kasvatamise oma samuti. Võiks ju karvad turri ajada ja ülbitseda, aga pole mõtet. Miks võtta üks lotovõit, kui on võimalik kaks võtta. Lisaks elan kauem. Närvid ja puha. Teate küll. Ja muidugi see veel, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Isegi kui teised sellest aru ei saa. Vahel peab sellega lihtsalt leppima. Isikliku kasu nimel. Inimene on ju ahne.
Lambimõte ka. Laululahing on lahe. Sellist meelelahutust ma ostaks.
07 aprill 2008
jazz on ammu surnud, aga mõned ikka veel magavad temaga
05 aprill 2008
peetrite heitlus või selja tagant pussiga ribidesse
Toasiga kirjutas 22.aprillil 2007 aastal "optimistlik rahvas" ja 12. juuli samal aastal "peerumõõdik igasse kodusse".
Ja nüüd hakkab tsirkust saama. Oodake, oodake. Seni ei saanud, sest härra oli ära. Planeeritult kusjuures, sest kui mõisas on asjad halvasti, käsib härra selle teatavaks teha siis, kui ta parajasti sõidus on. Nii mulle vähemalt tundub. Pead ei anna muidugi. Kuid koju peab ju tagasi tulema. Ja tahate ma räägin, mis nüüd toimuma hakkab. Ansip tuleb NATO tippkohtumiselt Bukarestist tagasi ja lükkab väikese Peetri rivi ette ihunuhtlust saama. Või peaksime teda väikeseks Padariks nimetama. Ansipi puhul on see nii tavaline trikk, et ei pane kedagi enam isegi imestama ega taba ootamatult. Ta on valitsuses algusest peale käitunud nagu pettusega hiigelvaranduse saanud uusrikas, kelle kinnisideeks saab äravalitus. Lükkab ja tõmbab nagu endale mugav tundub. Vähegi valitsuse hingeeluga kursis olevatele inimestele pole see mingi uudis. Võtame kasvõi valitsuse pressikonverentsid. Hea tava järgi lepitakse enne kokku, kes millest räägib. Ansip headest tavadest ei pea. Kui vaja kupatab ministri kuivalt pressikale, kuigi varem on hoopis teismoodi kokku lepitud. Heade uudiste puhul haldusala minister sõna ei saa, Ansipil on vaja esineda.
Esimene asi, mida peaminister nüüd rääkima hakkab, on see, et tema pole süüdi, tema järgis Rahandusministeeriumi prognoose. Tule taevas appi! Jah, veel suvel olid Rahandusministeeriumi prognoosid suhteliselt optimistlikud, kuid juba sügisel esitatud konvergentsiprogramm, mis lihtsamalt öeldes on aruandlus euroliidule, kas me käitume eelarvepoliitikat ajades normaalselt ja mõistlikult ning oleme eurokõlblikud, sisaldas hoiatavaid noote. Seesama sügisel esitatud hinnang ütleb üsna selgelt: "Kuigi üldiselt ollakse hinnangutes Eesti majanduse arengu ja majanduspoliitika osas positiivselt meelestatud ja nn “pehmet maandumist” peetakse kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks, on tõdetud, et vaatamata teatud stabiliseerumisele viimasel ajal, on riskid majanduses jätkuvalt suured (jooksevkonto defitsiidi süvenemine, inflatsiooni kiirenemine, tööviljakuse kasvuga mitte kooskõlas olevpalgakasv)." Palju sõnu pole enam vaja.
Kohe-kohe enseõigustamise mölapidamatus tuleb hirmus, kole ja kohutavalt populistlik, täpselt nagu eelarvegi, mida kohitsema asutakse. SEE EI OLE MAJANDUSPROGNOOSIDE EELARVE, SEE ON POLIITILISTE LUBADUSTE OMA! Muidugi pole olukord hetkel veel lootusetu, aga laksu saame kätte küll. Ja valusa. Kahjuks hullemaks läheb. Laenuraha kraanid keeratakse ja on juba kinni keeratud kogu maailmas ja arvata, et Eestis kuidagi teisiti peaks minema, oleks utoopiline. Laenuraha oli aga teatavasti meie kõige suurem majandusmootor, ilma milleta see kaadervärk enam kiirust ületada ei saa. Võib-olla on nii paremgi. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Sõiduki kurvis kummulikeeramise võimalused minimeeritakse ning kõik jäävad ehk ellu.
Suur küsimus on, kas Padaril on piisavalt selgroogu kirveministriks hakata. Teisiti ei saa. Raiuma peab halastamatult, sest puutumatuid ministeeriume on meil ju palju. Igal erakonnal omad. Aga võtma peab kõigilt. Kui mehemeelt napib, on Padariga kööga. Sotsdemmidest rääkimata. Parempoolsed ajavad lipsu sirgeks ja k...vad rahvast edasi.
Kuid olgu, minu jaoks on huvitav, mis toiduainete- ja teenusehindadest saab. Kas tehakse korrektiive või mitte. Ostujõud ei ole naljaasi. See on A ja O.
Lihtsalt tore on vaadata ka ülikiirele kasumile orienteeritud ärimeeste äkilist peataolekut. See tuleb, see tuleb. Jah, see on lõbus, kuid üks asi võib pekki lennata. Kuna enam ei saa ühe kuu kasumist mersut perse alla osta ja tibile vanalinna butiiki soetada, siis tuleb kuskilt ikka see papp kätte saada, et elustandardit säilitada. Normaalselt kopikat koguda ja pikemaajaliselt ette mõelda ju ei osata ega tahetagi. Järelikult tuleb meetmeid tarvitusele võtta. Ja siin kangastubki rahameestele jälle nende kodu(statud)partei, kellele kuluaarides survet avaldama tormatakse. Peale higistamisi saabub valgel ratsul linnapea hariduse ja võimetega Ansip. Õnnetu töölepinguseadus on meil kõigil ju silme ees. Ja teate, mida parempoolsed liberaalid majanduse kataklüsmide korral teevad? Nad turgutavad seda. Kuidas? Vähendavad ettevõtlusmakse, keevitavad kaudsetele maksudele kõva prossa otsa ja kohendavad tööturu seadusandlust paindlikumaks. Tõsi, seda viimast vaid tööandjate kasuks. Ja retoorika on ikka üks ja see sama, ilma ettevõtluseta on elu maal võimatu ning selle soodustamiseks kõlbavad mis iganes vahendid ja ohvrid. Rahvas kaasa arvatud. Vot sellised ajad, ma kardan, on tulemas.
Ahjaa, seda kuulete ka veel lähipäevadel, et "ega meie süüdi pole, et maailmamajandus kukub!" Ei ole jah, aga USA kinnisvaralaenude hapuksminek ja nafta hinnatõus on juba habemega uudis.
Ja üks asi veel. Eesti Pank eesotsas mudakäpp Lipstokiga jääb mängust kõrvale, sest erakonnakaaslasi ei ju ei togita. Mis siis, et vastutus on olemas. On, aga ei võeta. Eestile pole kombeks.

suvi suriseb juba
04 aprill 2008
pro
Rumalatest ja agressivsetest inimestest tuleb mööda minna.
Samamoodi tuleb mööda jalutada Paris Hiltonist
Pole vaja neile võimalust anda.
Kahjuks pole kõik nii targad
Ja kuid te pole, siis olge olge olge sellised, aga ilma minuta.
03 aprill 2008
Potter on tobe, kuid ...
See on sissejuhatuseks.
Tänane ETV-s jooksnud dok"J.K. Rowling. Üks aasta elust" (JK Rowling: A Year in the Life, Inglise 2007) oli meeldiv üllatus. Joanne Rowling osutus äärmiselt meeldivaks inimeseks. Võib-olla oli see suurepärane PR-trikk, kuid see-eest usutav. Mis mulle siis imponeeris. Ei midagi üllatavat - kirjanikuproua sotsiaalne närv. Kummardus.
soovitus
Olete rahul.
Ärge siis enam küsige seda.
Vähemalt mõnda aega.
bööböööböööö
1. Jaapani Nugicho filmi- ja meediakooli pole olema. Tegelikult pole isegi sellist kohta, nagu Nugicho vist olemas. Ja kui on, siis on see täiesti juhuslik ja oleks päris rõõmus uudis.
2. Ma vihkan seltskonnaajakirjandust. Meelelahutusajakirjanduse vastu pole mul midagi, selle kvaliteetse osa vastu muidugi.
3. Mul pole kunagi olnud unistust õppida jaapani keelt. Prantsuse keelest piisab ja seda ma ka õpin juba.
4. Ma ei saaks niisama midagi jätta ega hüljata. See poleks võimalik. Muidu oleksin ma ammu juba kuskil mujal.
5. Töökaaslaste kohta aga - bööbööböö - nad annavad andeks.
6. Blogi jätkub. Isegi kui oleksin sellel veidral maal aasta pidanud elama, oleks see blogi muutunud mitme kraadi võrra huvitavamaks, kui praegu. Inimesi ju huvitab kuidas sul mujal läheb. Inimlik faktor töötab alati.
01 aprill 2008
ootamatu teadaanne
PS. Seoses sellega on ka mu blogi tänasest ajutiselt suletud ning jätkub aasta pärast.
meeleparanduse tund
Kui ma ennast koos teiega eile öösel üle maailma ääre allavett lasksin, tundus see olevat lootusetu. Kõigile. Peale minu. Nimelt jätsin köie külge haagitud konksu maailma ääre taha. Juhuks, kui meelt muudan. Muutsin. Kukkumine on peatatud ja varsti oleme selles hädaorus, mille nimi on maailm, täpsemalt öeldes elu, tagasi. Palju õnne kannatuste jätkumise puhul.
