milleks meile suvetibid, kui keegi lehte ei loe

Oh õnnis puhkus. Täna magasin kella poole üheni. No nii kaua pole ma juba ammu maganud. Ma saan aru küll, et te peate seda ajaraiskamiseks ja päeva maha magamiseks, aga minul oli tore. Nüüd ma küll ei tea, mida ma tegema hakkan, õigemini tean küll, aga ei viitsi liiga palju pungestada. Selleks ju puhkus ongi, et ujuvat graafikut pidada. Ja kes keelab. Teen mis tahan ja millal tahan. Töömaili peal arutatakse plaane, aga ma isegi ei viitsi neisse süüvida. Täna mitte. Vabandan. Saba käib vonks-vonks tegelikult jalutama minemise taktis, nii et pean vist siiski värske õhu kätte siirduma. Viin taara ära ja ostan midagi süüa ning juua. Edasi ei teagi. Oma isiklikke mailboxe pole viitsinud vaadata, aga vist peaks. No nii kohusetundest. Äkki keegi siiski on kirjutanud, kuigi ma seda hästi ei usu, sest suvi on ka nende jaoks suvi. Pealegi mul aktiivset kirjavahetust pole. Laisk nagu ma olen. Olgu, ega mul midagi tarka kirjutada polegi. Adjöö.