Tahtsin esimese hooga kirjutada ETV Suvehommikust, aga otsustasin, et veel mitte. Kui üldse. Esiteks oleks tark neile veel paar päeva aega anda. Teate küll seda 100 kriitikavaba päeva traditsiooni, mis ametisseastuvale valitsusele antakse. Et keegi ei ole uuel postil kohe lõpuni kompetentne ja osavkäpp. Telesaatele 100 kriitikata päeva anda oleks ilmselgelt palju, aga paar-kolm ehk küll. Kui lõpuni aus olla, siis ega meediakriitikud ei anna tegelikult päevagi. Ookeanitagused telebossid tõmbavad viletsad vaatajanumbrid saanud asja pikema jututa eetrist maha. Silm ka ei pilgu. Mina nii julm ei ole. Teine põhjus on veidi isiklikum. Milline, seda ma ei ütle. Ütleme nii, et hale süda eksole.
Olgu.
Kuna telesaatest ei kirjuta, siis ei jää muud üle, kui ohjeldamatult viriseda ja vinguda. Seda enam, et see ei tule siinsetele blogikülalistele üllatusena. Minu mobiiilioperaator ei ole ikka veel mulle uut kaarti saatnud. Helistasin juba eelmise nädala neljapäeval ja lubasid reede või laupäeva jooksul saata. Täna on aga juba esmaspäev!!! Kus mu kaart on?!?!?! Kaua ma pean mingi simpeli kõnekaga ringi tuuseldama, mille numbrit pealegi keegi ei tea. Parem on siis üldse kännukas nurka visata ja vabamehe elu nautida. Kaua võib!
Mida veel. Alles see oli, kui Eestit väisas mees, (andke kõik J. H. vännid mulle nüüd andex) kelle muusikast saab aimu, millisena oleks kõlanud kommertsialiseerunud Hendrix. Ehk siis Lenny Kravitz, keda soojendas ei keegi muu kui Spiritualized. Minu jaoks asi omaette, kui soojendusbänd põhiesinejast vingem on. Kahjuks jäi Spiritualized nägemata ja kuulmata. Kas hakkas rahast kahju või olin lihtsalt laisk, ei mäleta enam. Nüüd on juhtunud midagi sarnast. Septembris esineb Tallinnas R.E.M. ja neid soojendab ei keegi muu kui We Are Scientists. Vinge ma ütlen, vinge. R.E.M. meeldis mulle kunagi päris palju. Siis huvi jahtus. Põhjusel, et nad ei suutnud enam minu jaoks huvitavad olla. Siiani ei suuda. (Pirtsakas olen vist) Kuid mul on kahtlane tunne, et seekord ma siis väisan nende silmale ja kõrvale serveerimise üritust. Ma ütlen, tark on valida häid soojendajaid. Või nagu ütleb inglise vanasõna, pole halba ilma, on vaid halvad riided. Seda parafraseerides, pole halba kontserti, on halvad soojendajad.
Iseennast ajab ka itsitama.
PS. Itsitama ajab veel We Are Scientists'i iseloomustamine - tantsuline indie-rocki punt. Kui kaugele saab minna asjade lihtsustamise nimel tehtaval lahterdamisel. Samas, mis ma mölisen siin eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar