liimile läksin

Ausalt. Ärritusin inimeste rumaluse peale. Kuid hommik on õhtust targem. Võtsin mõned postitused maha, mis reageerisid kellegi rumaluse peale. Sest miks peaksin ise olema samasugune. Aitab. Joon all, sest selle blogi autor ei taha kedagi isikuliselt halvustada. Vähemalt mitte asjades, mis lähevad allapoole vööd. Kriitikat ikka tuleb ja ehk (loodetavasti) asja pärast. Näiteks poliitikute tegemised ja muu. Aga mitte bulvarilehe mõistes. Läksin korraks käest ära, aga ehk tulevikus enam nii ei juhtu. Vabandan kõigi ees, kes pidid neid rumalaid postitusi lugema, enam ei tee. Ärge teiegi pange tähele ega arvestage rumalaid ja inetuid kellegi eraelus sobravaid ning väärituid hinnanguid. Las see jääb nende rääkijate ning kirjutajate endi südametunnistusele. Mina usun, et halb mida tehakse, tuleb selle tegijatele tagasi. Elu on selline. Teeme siis selle endale elamisväärseks ja ärme lase kellegil seda rikkuda. Veelkord, vabandan, et vääritule käitumisele ise vääritult reageerisin. Mea culpa.