ilus ilus, vahel on kohe ilus

Ma ei saa jätta siia kirjutamata, et vahel on elu ilus. Muidu muudkui halan ja kirun, aga head ei kirjuta. Jääb mulje, nagu ma oleks mingi hädapätakas. Aga ei ole ju. Täiesti normaalne inimene. Vähemalt enda arust. Ühesõnaga, elu on ilus. Ilmad on soojaks läinud. Inimesed on toredad ja teevad ilusaid kinke vahel. Töö juures juhtub ka päevi, kus ei pea õhtuni toimetuses passima. Tore ju. Et mitte liiga siirupiseks muutuda, siis peab nentima, et pappi on vähevõitu. Aga ma ei lase sellel oma tuju rikkuda. Mitte täna vähemalt. Kõik. Sügavat mõtet sellest kirjutisest välja ei kooru, aga kunagi ehk lajatan haruldaste mõtetega. Aga mitte täna. Täna hõljume roosal pilvel ja laseme päikesel palet paitada.

hurraaaaaa

Lõpuks ometi on kevad kohale jõudnud. Loodetavasti pole see petekas. Eesti ilma ju ei julge usaldada. Hoiame siis pöidlaid, et soe pidama jääks. Ma tahaks juba nii väga ema juures maal ürdid mulda pista.

iseendale

Palju õnne mulle teie kõigi poolt. :)))

nädalavahetuse raport

Nii, see nädalavahetus saab siis läbi. Päris tihe oli teine. Reede õhtul kutsusin oma saate endised tegelased külla, et vanu aegu meelde tuletada. Söögiks pakkusin Burgundia pada, lavaširulli kalaga ja šampinjone sinihallitusjuustuga. Võib-olla midagi veel, aga ei mäleta enam, mida täpsemalt ja mälus ei viitsi sobrada. Burgundia pada tuli natuke vürtsikam kui planeeritud, aga vähemalt inimestele maitses. Hilisööl, kui rahvas laiali pudenes, liikusin koos ühe kamraadiga edasi. Mitte linna, aga läksime edasi külla. Seal sai veel natsa pidutsetud. Öö veetsin igatahes sealsamas diivanil. Hommikul väike kohv ja siis maandusime kamraadiga Admiraliteedi basseini ääres, kus kalurid (kamraadi tähelepanek) õngitsesid ja alkoholituristid mööda voorisid. Kuna eelmine õhtu ja öö oli pikk ja meeleolukas, siis panime kamraadiga igaks juhuks päikeseprillid ninale, et viisakamad välja näha. Mul oli tutiga müts ka. Kanaaridelt rannaliivalt leitud. Kahtlustasime, et mingi somaallasest illegaalse immigrandi oma. Igatahes võtsime paar õlut poest ja nautisime värsket õhku. Natsa aja pärast ühines meiega veel üks kamraad, kes tõele au andes, karsket joont pidas. Pärast seda loivas iga roju oma koju. Magasin kuni õhtuni, aga siis liikusin sünnipäevale edasi. Seiklusjutte maalt ja merelt oli sündmuskohaks. Tore pidu oli. Toredad inimesed. Kahjuks lõppes õhtu sellega, et üks põmmpea lõi ühel noorel tüdrukul õues asja eest teist taga silma siniseks. Tüdruku poiss võlgu ei jäänud ja andis põmmpeale kere peale. Politsei ja kiirabi tulid kohale ja puha. Pärast seda jälle koju ja kenasti tuttu. Täna ärkasin mitu tundi, lebotasin diivanil teki alla ja vaatasin telekat. Nüüd siis vedasin ennast tööle, et mõned otsad kokku tõmmata. Nädalavahetuse tempo oli päris kõva ja mingil hetkel tööl hakkas silme eest natuke virvendama. Ei saanudki aru, milles iva. Natuke tuli hirm peale, et äkki juhtub midagi. Õnneks läks üle. Nüüd jälle koju ja edasine plaan on midagi veiselihast valmis meisterdada. Külmkapis ilus tükk ootab. Selline elu siis. Mitte midagi erakordset, aga see-eest huvitav. Olge tublid.