ööhääled

Täna öösel kell 2.59 algas astronoomiline suvi. Vahva. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Hakkasin mõtlema, et miks inimesed blogi peavad. Või et, miks mina seda teen. Päris selgete põhjusteni ei jõudnudki. Eks ma teen seda nii ühe kui teise pärast. Oma mõtete väljendamise pärast ning lisaks saavad mõned tuttavad ennast näpuotsaga minu tegemistega kursis hoida. Kui soovi on muidugi. Blogi puhul on see vahva asi, et selle lugemine on väga vabatahtlik. Ja valikuvabadus on tore asi. Vabadus ühesõnaga. Aga mida ma siis vahepeal teinud olen. Eile algas puhkus ja selle tähistamiseks ostsin Muse CD/DVD "Haarp". Muse eelmise aasta suvel Londoni Wembley staadionil toimunud kontsert audio ja videoformaadis. Õhtul hakkasin peoks valmistuma. Panin DVD peale ja väikese õlle. Väga hea kontsert. Siis helistasin sõpradele, kellega KUMU ööle minema pidime. Oli juhtunud see, mida ikka juhtub, Une-Mati oli liivaga laianud. Lõpuks olid sõbrad taksoga ees ja suundusime Kummu. Mugison, kelle pärast ma üldse tulnud olin, oli just otsad kokku tõmmanud. No mõtlesin, et eks kuulan Kööki siis. Asi seegi. Paraku oli heli sellise kvaliteediga, et ma ei saanud ööd ega mütsi aru, mis laval toimus. Ülejäänud asi ei pakkunud mulle aga mitte mingisugust huvi kahjuks. Tuiasin natuke ringi ja nägin ka mõningaid tuttavaid. Paraku ei ole kõik inimesed ühtemoodi toredad ega ilusad. Seesmiselt ma mõtlen. Inimesed oskavad vahel öökimaajavalt idiootsed olla. Eriti, kui tahetakse esineda ja oma väärastunud attitude'i välja näidata. No palju õnne. Paraku on KUMU ÖÖ selline üritus, kuhu selliseid inimesi hordidena kokku tulvab. Nagu mõne bändi kontserdile, mille muusika ei meeldigi, aga pärast on prestiižne öelda, et käisin ja jube lahe oli. Ma teen muidugi ülekohut, sest eks seal oli ka normaalseid ja toredaid kahejalgseid tegelikult. Samuti ei taha korraldajate ja esinejate pihta midagi öelda, sest ega see kehv üritus pole, aga inimesed, need teatud inimesed, kui neid seal ainult poleks. No väga kaua ma seal ei olnud. Ei suutnud lihtsalt. Sõitsime sõpraedaga taksoga minema. Mul jäi aga kuidagi kripeldama, et kuidas see üritus mulle ikkagi nii nõme tundus, äkki sain ma valesti aru. Palusin taksojuhil ots ümber pöörata ja sõitsin Kummu tagasi. Tegin paar tiiru majas ja üritasin sulanduda ja nautida, aga mitte midagi ei tulnud välja. Kahjuks või õnneks. Tellisin uuesti takso ja sõitsin koju. Taksosõidust veel nii palju, et juht üritas trikitama hakata ja võimalikult suure kaarega sõita. Käratasin, et vot sõida siit ja siit ja kas ta arvab, et ma olen purjus jobu, kes ümbritsevast mitte midagi aru ei saa. Tegi nägusid aga kuuletus. Ja isegi siis, kui ma talle õige teeotsa olin kätte juhatanud, otsustas ta vahepeal veel trikitada. Käratasin jälle ja taksist tagurdas õige teeotsa peale tagasi. See on uskumatu, kui allakäinud taksoteenus on. Esiteks sa lihtsalt ei saa vajalikul ajal taksot ja kui saad, siis on teenindus ka jube.
Selline päev oli siis eile. Täna olen ainult lebotanud. Sõin hommikuks putru, kuulasin "Rahva teenreid" ja "Keskpäevatundi". Nüüd kirjutasin blogi ja hakkan kohe kohvi jooma. Vahepeal pesen pesu ja panen nõudepesumasina tööle. Siis peaks minema välja seiklema. Poeriiulite vahele. Olge ilusad.