kurbade nootidega võidetakse südameid

Ma ei hakka nimesid nimetama. Meie hulgast lahkus inimene, teadlane, kes oli oma ala vaieldamatu tipp. Kõik kurvastavad ja mina ka loomulikult. Valetan. Tegelikult siiski mitte. Ei lähe korda. Tehke või tina. Lahkunud tippteadlane tegeles alaga, mis eestlasi vägagi puudutab. Rõhutan: VÄGAGI!!! Ometi oli lahkunud tippteadlase juhitud instituut selline anomaalia, mis avalikkuse jaoks viimased aastad nagu Tundmatu Lendav Objekt kuskil kesteabmillise planeedi ümber oleval orbiidil tiirles. Õnneks on Eestissegi kohale jõudnud arusaamine, et teadlasedki on oma tegemistega oluline huviobjekt. Mõistlikkuse piirides muidugi. Ja eks see sõltub paljuski sellest, mis ja kuidas jne jne jne. Tuumafüüsika on .... Kuid too varalahkunud teadlane töötas teemaga, mis oli iga eestlase südamel. Elik uurimisobjekt olime me kõik ja meie tulevik. Ja kui akadeemilist ringkonda saab viimasel ajal ainult kiita avatuse eest, siis varalahkunud teadlase juhitud instituudiga oli vastupidi. See paistis silma sellega, et mis iganes numbril sa sinna helistasid, keegi ei vastanud, Peaaegu mitte kunagi. Kui sul vedas ja keegi vastas, siis paluti e-kiri saata ja siis, kui huvi pakub, nädala pärast vastata. Kuid kui helistaja on ajakirjanik, kes tahab teadlase igapäevatöö tulemuste kohta küsida ja selle peale palutakse kirjutada jne jne jne ,siis... Praegu pole sellel instituudil isegi ühtegi töötaja nime väljas. R.I.P.