õnnelikud päevad

See Vene riigi säädus
On ropp ja roojane.
Ja mõisnikide kurjus,
See rõhub rängaste.

Mõjub kuidagi tuttavlikult. Ma ei ole ilmselt eriti originaalne selle paralleeli toomisel, aga mis teha, kui laul nii universaalselt kirjutatud on. Kirjutama pani preili Anna-Maria Galojani edukas ostutuur eksklusiivsetes rõivapoodides. Miks see laul? Aga seepärast, et mul on ammu tekkinud, ja mitte ainult Galojani puhul, küsimus, kas keegi kunagi vastutab ka? Ma pikisilmi ootan, et mõni süüdistus kohtulahendini ka jõuab, mitte ei lõpetata kas seadusemuudatuse, otstarbekuse puudumise või kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Aga see selleks. Preili Galojan asus Eesti Euroopa Liikumise eesotsa sel suvel. Tööleasumisel pidas preili oma esmaseks ülesandeks organisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamise. Kõlab hüsteeriliselt naljakalt. See tuli tal hästi välja, sest kui ta töösuhe eelpool mainitud organisatsiooniga kestis vaid mõni päev rohkem kui kolm kuud, ehk 21. juunist, 27.septembrini, siis oletatavalt 600 000 eesti raha sirgekstõmbamine on suursaavutus omaette. Eriti kui pidada silmas, millele see kasutati.
Mäletan päris hästi, kui preili Galojan poliittaevas sirama hakkas. Enne käesoleva aasta märtsikuiseid parlamendivalimisi ilmus pildile järsku vene rahvusest, ilmsete karjeristi- ja wannabetunnustega noorpoliitik. Kasu tundus olevat mõlemapoolne. Reformikad said endale koduvenelase ja preili vajaliku redeli. Paraku see koostöö erilist tulemust ei andnud, vaid 462 häält. Praeguses kontekstis kõlavad naerupahvakaid esilekiskuvalt ka mõned Reformierakonna teesid tollasteks valimisteks:
Reformierakond - parem Eesti kõigile!
Esikohal on inimese vabadus
Arvestatakse tegelikke vajadusi
Eraomanik parem peremees kui riik
Liberaalid on sallivad

Aga mis seal ikka. Tore kui sellised asjad välja tulevad.
Et veenduda preili Galojani oskuses sättida ennast pildile kellegi olulise kõrval võite veenduda aadressil:
http://www.anna-maria.ee/minust.php?p=4

nihutame

Keerame kella! Keerame kella!

zoooooooo

Kuna sügisel ei ole loomaaias päris sama, mis suvel, siis viin teid enda blogi kaudu Prantsusmaale Metzi lähedale ühte zoosse.



Selle väikese tegelasega kohtusin kõige esimesena. Umbes 10 meetrit loomaaia väravast.



See tüüp tundus üsna väsinud olevat.



Üsna naiivse näoga.



Triibulised.



Ahv mitte aff.



Tüübil olid naised teiselpool aeda.



Tõesti olid.



Kena tagumik. Ninasarviku oma.



Ta tuleb.



Ja tuligi.



Proportsioonid on paigas.



Ma näen ma näen ma näen ma näen ma näen...



Kõik näevad. Ja vaatavad.



Musi.



Tõre vanamees.



Tõre tere.



Ja tõre pilk



Hoolitsetud sonks.



Ahne papagoi.



Õnnelinnud.



Väle kroku.



Selline reis oli. Tänan, et vastu pidasite. Ciao.

venita ja oota

Ma küll ei ole kindel, kas seda saab nii nimetada, aga ma loomastun. Ausalt. Vahepeal ei söönud üldse magusat, kuid nüüd on jube isu selle järgi tekkinud ja eriti vastu ka ei pane. Toob sõjaväe meelde, kus söögiisu mõnede toiduainetega täiesti instinktide peale läks. Ei söönud enne absoluutselt sibulat. Vihkasin seda mis tahes kujul. Küüslaugust rääkimata. Seal aga tekkis metsik isu selle järgi ja magusaga oli samamoodi. Seal ei olnud mingit nuputamist muidugi. Vitamiini- ja magusavaegus tegid oma töö ja nullisid igasugused tarbetud toidueelistused ära. Ei tea, kas nüüd on karm talv tulemas, et kere soojemat kihti peale tahab? Eks vaatame, kas loomastun või mitte. Pehme talve puhul olen lihtsalt ahne õgard. Ja palun- ärge mind siis narrige, eks.

Eddie Vedderil on lahe hääl

Täna kell 15.23 palun öelge häälega välja järgmine lause, "Jackpot, jackpot, jackpot." Samal ajal kujutage oma mõtetes mind ette. Mõnes ilusas kohas rantjee-elu nautimas, eks. Ma pole veel lotopiletit ostnud, aga varsti teen seda. Ja teie abiga sõbrad, toob see mulle võidu. Tasuta jäätis on teile garanteeritud. Kinno viin ka. Ausõna.

ostke raamatuid

On üks saade, mida ma vastupidiselt sadadele tuhandetele eestlastele ei vaata. "Tantsud tähtedega". Ilge ja mõttetu saade. Miks ma peaksin kellegi tantsukoolituse edusammudega kursis olema. Sajad inimesed käivad tantsutrennis, jõusaalis, aeroobikas, iluuisutamises, kus iganes, tore on, eks. Mind jätab absoluutselt külmaks, kas see käia on kuulus ja kummaline või siis mingi suvaline lihtne Antsla poiss. Savi. Käigu. Mis mul sellest. Kuid on üks asi, mis mind kummastama paneb. Tuleb välja, et saade toetab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu. Tõsi, Postimehe ülikolletunud online versioonis saatele pühendatud nurgake seda ei kinnitanud ja iga uudist ei viitsinud ka läbi lugeda. Selle info "salajasus" kusjuures on naljakalt sümptomaatiline. Ju siis tõesti on see juhuslikuks iluripatsiks asja küljes.
Patrooniks on sellel roosakaskollasel televahul ei keegi muu, kui presidendiproua Evelin "Victoria Beckham" Ilves. Tõsi, tema kodulehel on see targu kajastamata jäänud. Nagu need arvukad artiklid Ärma talu voodipesu värvist, kleidi stilistikast ja muust taolisest. Aga olgu see Evelin oma hobidega kuis on. Oma asi.
Nagu juba eespool mainisin, on saate näol tegu teatud mõttes ka heategevusprojektiga. Kuid kui paljud seda teavad. See on nagu kõrvaline asjaolu, mille mainimist ei peeta eriti vajalikuks. Ja nii ei adugi inimesed, kes ühe või teise tantsupaari toetuseks helistavad, et osalevad heategevuses. Nii naljakas, kui see ka pole, on see omal moel isegi värdjalikult tore. Nii järgitakse justkui annetamise ja heategevuse kuldreeglit, Matteuse evangeelimi 6. peatüki salme 2-3. "Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb." Sest olgem ausad, pasuna puhumist ja sulgede kohendamist on meil heategevuse ja andmise juures rohkem kui küll. Öäk.
Kõik siia kirjutatu ei tähenda aga, et ma seda ilget tantsusaadet kuidagi kiita tahaksin. Tore on, kui nõrgemaid toetatakse, aga kui sinna juurde käib bulvariajakirjanduse tasemel meediatsirkus, siis tänan ei, minu käest te kiidusõnu ei kuule. Odavate asjade ja väärtuste maailm mind ei köida. Mu elu on ilma selleta ilusam ja saastavabam. Punkt. Magama poiss!

kull ja kiri

Möödunud töönädal lõppe suure paugu ja ilutulestikuga. Ma poleks uskunudki, et on inimesi, kes arvavad end elavat ikka nõukogude süsteemis, kus telefoniõigusega asju paika pandi. Ei hakka sellest täpselt kirjutama, aga kurb on küll, kui inimesed probleemi ainult teistes näevad ja iseendas mitte. Kui oma eesmärkide saavutamiseks manipuleeritakse, vassitakse, laimatakse ja ülemustele helistatakse. See töötas 20 aastat tagasi, kui helistati asutuse direktorile ja see siis vajalikke nuppe vajutas. Aga unistage edasi kulla daamid, iseendale vee peale tõmbamine on teie enda asi. Rohkem ei viitsi sellest kirjutada, aitab küll. Punkt. Nautigem pigem kauneid kunste. Näiteks alpool oleva mehe heliteoseid.

päike tõuseb solgiämbrist, tõesti tõuseb, päriselt ka

Viha on hakanud juba lahtuma, aga nördimus on ikka jäänud. Läksin peale tööd Torupilli selverisse, et söögipoolist osta. Lihaletist oli ühtteist vaja ja võtsin järjekorranumbri. See oli muidugi jube pikk. Jõudsin poes kõik muu juba korvi panna ja veel küllalt kaua käsipõsakil lihaleti ees oma järjekorda oodata. Ühesõnaga nägin, et kohe-kohe tuleb minu kord ja vaatasin hajameelselt ringi. Kuidagi väga kähku käis paar tilulilu, mis järgmisest numbrist märku annavad ja kui tabloole vaatasin, oli juba nr 83, mul aga 81. Ütlesin teenindajale, et mul oli 81 ja kas ma ei saaks siiski oma kauba kätte. Too keeldus, et järjekord juba möödas ja puha. Sitaks närvi ajas. SITAKS!!! Järjekord oli ikka jube pikk ja uuesti ennast sappa võtta oleks olnud sulaselge masohhism. Ühesõnaga milles on loo mõte. See on sõnum Torupilli Selveri lihaleti müüjatele: "ET TE PALK KUNAGI EI TÕUSEKS!TEIE KINGANUMBRIGA VÕRRELDAV IQ ON TEID ILMA JÄTNUD MÕISTMISEST, ET TE OLETE INIMESED JA KAHJUKS EI SAA TE ARU, ET TEISED SEDA SIISKI ON! ÜHESÕNAGA MINGE PE..SE!"


SEE PILT NÄITAB VÄGA ILMEKALT, ET MÕNEDE PÄIKE TÕUSEB SOLGIÄMBRIST. SELVERI OMA KOHE RAUDKINDLALT. ÕIGEMINI POLEGI SEE ÕIGE PÄIKE, SEST MILLES PÄRISPÄIKE SÜÜDI ON,VAID HIINAS TEHTUD PLASTMASSIST KÄNAKAS.

nõudepesu masin saab varsti täis

Täna viitsisin süüa teha. Vahel on viitsimist. Kaukaasia aktsendiga vahemere ürdi kanafilee-kreveti kaste ja spagetid. Maitses väga hää.

mu peas on auk auk auk jah auk auk auk

Ostsin ükskord endale mälupulga. Soodsa hinnaga sain. Müüja kiitis ja mul endal ka hea meel, et näed astusin mälupulkarite sõbralikku perre. Paraku avastasin täna hommikul, et pähe on tekkinud auk ja mälupulk on kadunud. Ahastusel pole piire, sest mul ei ole kuhu salvestada. Aga salvestada oleks vaja. Kohe väga oleks vaja. Ma ei taha hakata uut ostma, sest kadunud mälupulk oli veel täitsa tühi. Sobrasin kõik oma sahtlid läbi ja ei miskit. Maailm on ebaõiglane. Hüüame kõik koos: "Mälupulk, oh mälupulk, tule koju tagasi! Uhh ahh uhh ahh, tule koju tagasi!" Aitäh sõbrad. Jään nüüd kurbade silmadega akna alla ootama. Ma tean, et ta tuleb tagasi. Tuleb tuleb. Ta teab, et ma hoolin. Mul on tema jaoks nii palju ilusat ja tarka, mida temaga jagada tahan. Aga muidu on kõik korras. Kui välja arvata väike nüanss, et alati võiks raha rohkem olla ja ilmad soojemad. Aga sellega ma teid ju ei üllata, eksole.

Ja et teil väga igav ei hakkaks, siis väike moedemm ka. Nimeks "Vibit jee"

VÄGA OLULINE!

Kui te kerite mu blogilehekülje kõige lõppu, siis näete seal ühte playerit nimega "Atom Singles". Kuulake seda! Seal kõrval olevat linki 'WindRider' ei tasu ka karta, see on link samanimelisele loole (instrumentaal). Olge musid, laske sel hea maitsta.
MUUSIKAARMASTAJAID ÕNNISTATAKSE ALATI!

lennon, kes tegelt oli rumal inimene, oleks saanud 67

Selline huvitav asi tuli täna Terevisioonist. Norrast pärist ja sel suvel ka Rabarocki väisanud Apoptygma Berzerk'i cover Kim Wilde'i 1981 aasta loost Cambodia. Kim meeldis mulle. Mitte oma musa pärast, aga tal oli väga põnev hääletämber. Selline kergelt müstiline. Muidugi, ilu on vaataja silmades ja mõnele võib Wilde olla lihtsalt üks 80ndate mõttetu poptšikk. Apoptygma Berzerk mulle eriti ei meeldi, aga see lugu äratas mind kenasti üles. See aga on hea näitaja, et lugu mingil moel mulle siiski korda läheb. Kusjuures sama loo link on üleval ka Rabarocki kodukal, kuid ilmselt jäi see mulle lihtsalt kahe silma vahele. Ju siis ootas oma aega (tänast hommikut).

ma olen klaas

Ma ei tahaks jälle hale või nõrk välja näha, aga mis teha, kui vahel emotsioonid sellised on. Ja ma olen elatud aastate jooksul aru saanud, et eks ma emotsioonide inimene olen. Tuleb leppida ja õppida sellega elama. Ja uskuge, see pole sugugi nii keeruline. Kannatusi on küll rohkem, aga rõõme ka.

Olete te kogenud hetki, kui miski teis murdub. Ei ei, ma ei mõtle neid suuri hetki teie elus. Pigem selliseid, kus kuuldes näiteks mingit lugu, te sisemiselt murdute. Kui senine emotsionaalne seisund hetkega kardinaalselt muutub. Senine asjalik meeleolu muutub kas kurvaks või kurjaks. Kuidas kunagi. Inimene on imeline olevus. Maailmale tema sees on üritatud kindlat ilmaprognoosi mudelit leida, kuid senini ebaõnnestunult. Nii see ilmselt jääbki. Igaveseks. Sest ilusa laulu, kurva sündmuse, hea sõna, hoolimatu jõhkrutsemise jne vastu me ei saa. Need asuvad sellest maailmast väljaspool. Ehk on ka meie tavapärase maailma sagedase ebaratsionaalse käitumise taga nii mõnigi kord põhjused, mis asuvad sellest väljaspool. See aga nõuab juba mingi silmale nähtamatu ja meie mõjupiirkonnast väljas oleva jõu tunnistamist. Olgu selleks Jumal, jumalad või kes iganes. Spekulatsioon? Muidugi. Hoolimata minu enda tõekspidamistest. Nii seda võtkegi.
See lugu tuli täna unes, pärast ilmsi ja murdis. Õrnalt.

kes elab sibula sees...

...eks ikka pisarakiskuja va kurinahk.

Särk, mis kõneleb midagi minu kohta.



Merihobune on armas loom (või on ta hoopiski kala) ju ometigi.



Kusjuures tasub tähele panna seda helendavat ruutu mu niuete ees. See on kõikide ruutude isa. Nende autoriteet ja lõplik tõde. Ta räägib harva, aga kui juba, siis väga ruuduliselt. Taramtaraa taramtaraa taram taram taramtaraa.

murekorts

Tahaks kirjutada, aga jõuan üsna hilja koju ja olen väsinud. Ei viitsi. Andestage kallid kaimud.

riid

anti norib jakoga tüli, sest too astus talle varba peale



andeks ka ei anna



jako ei pea vastu ja toob lepituseks šokolaadi

peatükk antile

anti piilub



anti teeb suu lahti



ja muudkui hoiab ja hoiab



siiani hoiab

ma olen õnnelik, nii õnnelik

Morrissey plans new album in 2008
BBC News, Los Angeles

Former Smiths legend Morrissey has announced plans to release a new album next September.
The 48-year-old singer, who opened his 10-day residency at the Hollywood Los Angeles Palladium on Monday, released his most recent album last year.

Speaking to the BBC News website he said: "The plan is to make a new album after this tour. It's absolutely written and completely ready."

He plans to record it in the US but insists it "won't be ready until 2008."

'Deliciously happy'

Morrissey and his band have been on the road for the last 18 months and will close their 177-date tour in Washington on 2 November.

His 10 dates in Los Angeles will be the last at the famous Palladium venue before it closes for extensive renovations.

When asked if he still enjoyed touring Morrissey said he was "deliciously happy".

Despite the rigours of performing, the Manchester-born singer - who gained cult status as the brooding frontman of The Smiths in the 1980s - has still found time to write a ninth solo album.

He said his new LP would certainly draw from his experiences on the road but would still remain a personal piece of work.

"You are bound to pick up influences," said Morrissey, whose lyrics are famed for incorporating social and political commentary.

"But when you create and write it's very important to be yourself and that's what I've always tried to do.

"I'm outside the mainstream, and the mainstream never let me in," he added.

Morrissey's last album, The Ringleader of the Tormentors, reached number one in the UK in 2006.

It was released on Sanctuary Records but that deal ended in the summer although Morrissey has since had an offer from Warner Brothers.

As part of The Smiths, Morrissey released a string of critically-acclaimed and influential albums, including the Queen is Dead.

When the band split up in 1987 Morrissey launched a successful solo career with hits including Suedehead, Every Day Is Like Sunday and Irish Blood, English Heart.

His former band-mate and former best friend, Smiths guitarist Johnny Marr, also took his career in another direction this summer by joining US band Modest Mouse.

loe kümneni

Viimasel ajal on jälle laiskus peal ja ei viitsi eriti bloogerdada. Kuid pole hullu, tunnen et vaikelu on lõppemas. Ja siis tuleb, oi oi kus tuleb, nagu Bollywoodist filme, nii hakkab tulema. Sissekandeid ja pilte. Sobib?

mees kelle laulud on mu südamekoorimisnuga

piltide kvaliteedist ei maksa rääkida, eks

niisama