18 aprill 2008

olgem ausad, on ju loll

Ei saa kuidagi headmeelt väljendamata jätta selle üle, et tõde tõuseb ja vale vajub. Ojukast ja tema "kompetentsest" avaldusest käib jutt muidugi. Asi oli niigi tobenaljakas, aga kui see veel tipnes süü lükkamisega nõunik Aarne Veedla kaela, oli mäng täiuslik. Tekib küsimus, et kas poliitik ei kontrolli Välisministeeriumile saadetud AVALIKU kirja sisu ja faktide paikapidavust?!? Hoolimata sellest, et tegemist oli lihtsalt odavat populaarsust taotleva käiguga, oli see ometigi ametiisikute vaheline kirjavahetus, pealegi avalik, kus sellise vea lubamine on nonsenss.
Kes veel ei tea ja ei viitsi lingile klikata, siis asja sisu on lühidalt järgmine. Üks Eesti korvpalliklubi läks Küprosele mängima ja selle ridades mängiv grusiinlasest sportlane saadeti viisa puudumie tõttu piirilt tagasi. Ojukas otsustas korvpallisõprade nördimust ja seda, et grusiin on meil siin popp poiss ning meedialemmik, ära kasutada. Saatis erakonnakaaslasest välisministrile kurja kirja, et see Küprose saadiku vaibale kutsuks ja sellele vastu pead annaks. Mis asi see on, et üks Schengeniga liitunud riik saadab piirilt tagasi teise Schengeniga liitunud riigi elamisluba omava kodaniku. Nüanss on aga selles, et Küpros ei ole Schengeniga veel liitunud nagu Eesti, sest palus aasta pikendust. Niisiis oli viisa nõudmine täiesti õigustatud. Eurotibi sattus naerualuseks. Olukord lahendati sellega, et blond lükkas oma nõuniku tanki. Täiuslik. Nõuniku kohta ei saa kahjuks aga ka midagi head öelda. Ta on keskpärase, kui mitte isegi öelda, alla keskmise vaimsete võimetega mehike, kes varemgi ämbreid kolistanud. Karjeristihingega püüdlik jalgadega seep. Tahaks öelda paras talle, kuid ei saa, sest perenaine siiski vastutab. Olgugi, et odava populaarsuse püüdmiseks, ei olnud see suvaline pressiteade Ojuka kohtumisest Laekvere Rahva Maja Rahvaõpistu inimestega Toompeal, kus eksimused kedagi ei koti. Kuigi ka see kohtumine on tegelikus elus aset leidnud. Tegi selle apsaka, kes tegi, vabandama peaks ikkagi kontoora pealik.

Tegelikult on eurotibi välispoliitiline ja igasugune poliitiline tase asjaomastes ringkondades ammu teada. Üllatusmoment puudub eksole. Blondi poliittibi mõningast edukust eurosuunal võib seletada üsna hästi, laenates mõned lauluread Morrisseylt: "Most people keep their brains between their legs (Don't you find?).../ ...You have just proved again MOST PEOPLE KEEP THEIR BRAINS BETWEEN THEIR LEGS". Pikemalt ei viitsi tibist kirjutada, aga pakun mõned mõtlemapanevad artiklid, mis seda minu eest suurepäraselt teevad.

"Kättemaks välisministeeriumis" (Eesti Ekspress, 10.04.2002)
"Solana võtab vastu, keda Ojuland ei tahtnud" (Eesti Ekspress, 09.06.2005)

Nii palju lisaks, et hetkel piirdub blondi "välispoliitilise aju" sellesuunaline võimlemine vaid lihtliikmeks olemisega Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioonis, mille olemuse võtab Andrei Hvostov täpselt kokku ühes oma artiklis. Asjalik lugemine seegi. Et kes veel ei tea, saab tuttavamaks EL institutsioonide olemuse ja kohaga maailmas.
(foto: www.sloleht.ee)

Ahjaa, veel üks asi tuli veel meelde. Kristiina "elan 5000 krooniga kuus ära" Ojulandi viimase aja üks võimsamaid üllitisi on täpselt nädal aega tagasi Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartikkel "Sotsialistide-marksistide koht on ajaloo prügikastis". Seda lugedes ahmisin alguses õhku, pärast itsitasin tükk aega. Mõnede puhul on juuste värvus, ma kahtlustan, ikka ajumahuga korrelatsioonis. Mis teha.


Lõpetuseks 10 tähtsat asja Kristiina "töötan aastaringselt 24/7 ilma ühegi puhkepäevata" Ojulandi elus:

1. Vabadus. See on minu jaoks kõige-kõige tähtsam asi. Mulle on tähtis, et Eesti on vaba. Mulle on tähtis, et inimesed Eestis oleksid vabad. Ma hindan üksikisiku vabadust otsuseid teha suurimaks väärtuseks.

2. Mõtlemine. Mõttelaiskus ei ole mulle omane. Mulle meeldib mõelda ja arutleda asjade üle. Ma ei ole automaatne kaasajooksja enamuse arvamusega. Mina näiteks ei arva, et Euroopa Liidu põhiseaduslik leping võiks olla mingiks eriliseks päästerõngaks EL tuleviku arengutele. Ma leian, et saab ka praeguste lepingutega väga hästi hakkama. Peamine on ühiste huvide olemasolu, siis saab ka otsuseid teha. Kui huvi ei ole, ei aita ka Põhiseaduslik leping.

3. Armastus. See on seotud lähedaste inimeste, kodu, looduse ja loomadega. Ma ei oska elada ilma armastuseta. Ma meeldib olla pidevalt natuke armunud olekus. See teeb õnnelikuks. Ma ei kujuta ette elu ilma igapäevase õrnuse ja kallistusteta. Ma armastan ise oma lähedasi ja nemad mind.

4. Töö ja eesmärgid. Usun asjadesse, mida teen. Poliitikas ei kujuta teisiti ette. Kui ma ütlen, et viime Eesti 15 aastaga 5 jõukama Euroopa riigi hulka, siis ei saa seda teha ilma sellesse ise uskumata.

5. Meeskond. Head asja ei saa teha alati üksinda, rääkimata suurtest asjadest. Meeskond on aastatega kasvanud, kuid tal on veel kasvuruumi. Inimeste hulk, kes Eesti eri nurkades toetavad minu ja Reformierakonna tegemisi on kindel ja tulevikku suunatud.

6. Puhkus. Kui puhkan, siis põhjalikult ja alati kodus. Võin terve päeva istuda mere kaldal, nautida vee kohinat, vaadata, kuidas mu väike krants püüab merelindudega mängida või kuidas tumedad äikesepilved merel hoogu koguvad. Puhkus on minu jaoks eelkõige võimalus olla üksi.

7. Lõõgastumine. Siia kuulub reisimine, sõprade kohtumised, väljaskäimised- teater-kontsert-kino. Naisteajakirjade lugemine, ilusalongi külastus jne.

8. Lugemine. Olen küll aeglane lugeja, kuid raamatud on minu voodialuse lahutamatuks osaks.

9. Kokkamine. Hindan kõrgelt kõiki, kes hindavad head toitu. Ka lihtsatest asjadest saab suurepäraseid asju, peaasi, et toitu valmistatakse hingega, mitte selle pärast et peab. Toiduga ei mängita, toidusse tuleb lugupidamisega suhtuda. Ja toitu tuleb nautida.

10. Sport. Olin kooliajal spordivihkaja. Mul hakkas alati külje sees pistma, kui ma olin sunnitud jooksma. Tänasel päeval on hommikvõimlemine minu igapäevase elu osa, ükskõik, mis kell on äratus. Tennis ja suvel metsajooks on minu lemmikud. Viimasel ajal ka jalgrattasõit.

allikas: www.kristiinaojuland.ee

Kommentaare ei ole: