töö teeb vabaks

Töölepinguseaduseelnõust hakkab vaikselt detaile välja ujuma. Paraku meenutab see veepinnale kerkimine midagi, mis haiseb. Mäletame ju kõik neid argumente, mida uue seaduse vajalikkuses veennud parempoliitikud meid pommitasid. Tööturg vajab paindlikkust ja kaasajastamist. Tänaseks (tegelikult juba varem) on selge, et kaasajastamine tähendab eelkõige tööandjatele vastutulekut.
Kõige parem investeering tulevikku on ühe rahva jaoks lapsed, uue seadusega keeratakse lastega peredele mõnus käkk. Sotsiaalse kaitsega tehti lihtsalt tüng. Palju õnne. See on põhjus, miks ma ei usu täna ametiühingute võimekusse.
Lisaks muidugi tööandjate esimehikese retoorika ja etteheited rahvale ning poliitikutele, et pole vaja saavutatud kokkulepet torkida. Ja veel ütleb üks väga sümpaatne sotsist parlamendisaadik juba ette, et ta austab saavutatud kokkulepet. Tule taevas appi!!! See on SEADUSEELNÕU! Mida tehakse ühe seaduseelnõuga demokraatlikus riigis? Seda arutatakse parlamendis. Tehakse muudatusettepanekuid. Kes teevad? Need inimesed, keda sina ja mina oleme sinna enda huve esindama valinud. Selle nimi on esindusdemokraatia. Mis ajast peab üks riik sellest loobuma? Milline kahe osapoole, kes pealegi ei esinda meid kõiki, vahel saavutatud kokkulepe on nii püha, et see seisab väljaspool demokraatlikke menetlusprotsesse? Mitte ükski!
Kurioosne on ka see, et õhukesest riigist suisa suu vahus skandeeriv Reformierakond on antud seaduseelnõuga tegelikult sujuvalt riiki paksemaks teinud. Seda muidugi negatiivses mõttes. Ehk siis, kuna töövõtjale päris jalaga persse andmise seadustamine välja ei tulnud, ei saanud tagasi ka astuda ning laoti need kohustused, mis enne tööandja õlul olid, riigi kukile. Maksude langetamist propageeriv ja füüsilise isiku tulumaksu ühe tühise protsendipunkti langetamise kaitseks raskekahurväe turmtule avanud Reformierakond veeretab rõõmsalt riigile aina suuremaid kohustusi, kui sellega vaid jõukamate huve kaitsta õnnestub. Õhuke riik mai äss.
Ärge uskuge seda maksude alandamise retoorikat, see on sulavale!!! Kaudsed maksud on need, millega rahvast räigelt ja häbenemata kooritakse. Meil oli aktsiiside tõstmiseks euroliidu nõutud tasemele antud mõistlik tähtaeg. Kui meie naaberriik Läti näiteks teeb seda sujuvalt, et rahva rahakotti mitte hoobilt tühjaks imeda, siis Eesti keevitas kohe maksimumi. Kui selle eesmärgiks oleks olnud veel jõuline sekkumine majandusse, eesmärgiks saavutada eurorahale ülemineku kriteeriumid. Ei, kus sa sellega. Ma olen varem öelnud, teen seda praegu ja ka tulevikus, et Reformierakonna kõige suurem häbiplekk on see, et ei suudetud eurole üle minna. Pronksmees on selle kõrval naabrilapse jonn.
Olgu, kirutud juba küll. Aitab.