olala

Polegi kaua iseendast kirjutanud. Kuid samas, eks enda mõtetest kirjutamine on ju ka iseendast kirjutamine. Ümber nurga, aga ikkagi. Hea tahtmise juures saab natuke inimesest aimu küll.

Aga jah, tänane päev algas nirult. Ärkamine oli raske, isegi väga raske. Ajasin ennast keeletundi, kuid ukse peal keerasin otsa ümber. Nii vilets oli olla. Asi selles, et vahel harva on nii, et füüsiliselt ärkan üles, aga organism punnib vastu. Ei ärka ega ärka. Raske on olla. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Täna oli selline päev. Võtsin hoiaku, et see on see päev, millest ei tasu kinni hoida. Parem las läheb. Tööl läks paari-kolme tunni möödudes normaalseks. Sai asjad tehtud ning väga pungestama ei pidanud õnneks. Kimasin, õigemini kolleeg kohvipuu koos kassiga viskasid autoga ukse ette ära. Mille eest neile suur tänu, pikk pai ja sügav kummardus.

Kodus lasin ajal voolata. Õhtu poole tegin riisi-kaalika-tomati risottot ja kala. Rappisin ühe lõhe soomustest puhtaks ja tegin mõrvar-kööginoaga seibideks. Puhas töö. Toit tuli bueno. Vaatasin telekat ja lasin päeval minna. Siis tuli meelde, et maamaks on vaja ära maksta. Tähtaeg. 15.04.08. Nii et kui kellelgi on see tegemata, siis nüüd on juba hilja. Intress tuleb mürtsuga otsa. Kuna minu maksmine läks üle tähtaja natuke, siis maksin eelmise aasta eest 2 krooni intressi ja teist samapalju igaks juhuks veel tänase tähtaja ületamise eest otsa. Lõppeks olen ma ju korralik kodanik. Riik püsib minusugustel.

Ahjaa, sain lõpuks suvekummid kätte. Kasutatud, aga igati korraliku mustriga. 400 eeku jooks. Pole paha (Villu Reiljani häälega). Nüüd tuleb nad alla ka kuidagi panna. Nõme on see, et auto ülevaatuse tähtaeg on juba järgmine kuu. Kuid fakt on, et ega ta sellest naljalt läbi ei lähe. Mootor vajaks kõpitsemist, aga ma ei taha seda teha, sest - esiteks raha vähe ja teiseks, ma tahan ta varsti maha müüa ja pole mõtet eriti investeerida. Aga näis. Eks peab nipitama-trikitama. Oi-oi, selgub, et nii korralik kodanik ma ka pole.

Muust ka. Et ongi selline asi, Berlusconi vana aff teeb oma esimese visiiidi Putini, oma vana sõbra juurde. Kriminaali tõmbab ikka teine kriminaal.
Selline päev.

Homsest.
Valitsuse pressikonverents. Põnev. Ansipile kui vanale kommunistile ei mahu hinge tema suhtes tehtav kriitika ega pähe, et ta ei olegi ilmeksimatu. Poliitilises populismimeeltesegaduses tehtud eelarvest käib siin jutt. Rohkem ei kirjuta. Saab näha, kas liberaalist eksnomenklatuur hakkab veeretama. Süüd ma mõtlen. Näeb näeb.

Magama.