spagetiooper

Täna ja homme valivad itaaallased parlamenti. Need ei ole korralised valimised, vaid erakorralised. Teatavasti saatis Itaalia president Giorgio Napolitano veebruaris parlamendi laiali, sest parteid läksid teineteisega kaklema ning ei suutnud saavutada üksmeelt valmisseaduse muudatuste suhtes. Enne seda, jaanuaris, pidi valitsus asjad kokku pakkima, sest vasaktsentristlikku valitsust juhtinud peaminister Romano Prodi kaotas senatis usaldushääletuse. Kogu selle jama põhjuseks ongi valmisseadus, mille Silvio Berlusconi 2006 aastal läbi surus ning mistõttu riigipiruka juurde pääseb hulganisti pisiparteisid ja stabiilse koalitsiooni moodustamine üsna võimatuks muutus. See Prodi valitsuse ka kukutas, kui justiitsminister, kes üht väikeparteid (katoliiklikku vist) juhtis, jamade pärast tagasi astus. Paar nädalat tagasi näitasid küsitlused, et parempoolsel populistil Silvio Berlusconil on valimistel edumaa. Kuna kaks nädalat enne valimispäeva ei tohi spagetimaal avaliku arvamuse küsitlusi teha, siis jääb mingi ootamatuse moment ka. Berlusconist vist ei pea pikemalt kirjutama. Tülgastav tegelane, kes on suure osa meediast endale tasku pistnud, Putinile sõprust vandunud ning lõdva randmega enda ärihuvide edendamiseks seadusi muutnud. Isiklikust egost ja äärmuseni minevast edevusest rääkimata. Tema peamine vastane on vasakpoolseid jõudusid juhtiv Walter Veltroni.

Epiloog
Kuigi valimistulemusi on üsna raske ette prognoosida, on selge, et Itaalia tulevasel valitsusel kerge ei ole. Sealne majandus on üsna nigelas seisus, majanduskasv Euroopa üks madalamaid. Kui maailmamajanduse languselaine veel kohale jõuab, võib üsna karmiks minna. Temperamentne rahvas, kes ennast tagasi ei hoia.
Juhul kui Berlusconi peaks võitma, mis on üsna tõenäoline, siis lisaks sisepoliitika ühtse idee ja programmi puudumisele, võib oodata ka välispoliitilist jama. Berlusconi saladiilide lembus ning juhmus Euroopa idee suhtes ning pikas kaares sellele sülitamine, lisab kahele suurele, Saksamaale ja Prantsusmaale juurde kolmanda, kes energia ja muude lühemate eesmärkide nimel sooloesineb ning euroliidu sisemise ühtsuse tuksi keerab. Eesti jaoks äärmiselt ebameeldiv variant. Seda enam, et Venemaa energiatoore kõvaks trumpässaks muutub, mille nimel kõik muu unustatakse. Kahjuks. Aga eks näis.

Need pildid on tehtud kui valimiseelne agitatsioon Itaalias juba täies hoos. Märkasin huvitavat asja, et kohad, kuhu valimisplakateid kleebiti, olid nagu pannkoogihunnikud. Kas nad kleepisid üksteisevõidu teineteise plakateid üle või sai iga teatud aja tagant järgmine partei oma plakativõimaluse, aga kihid olid paksud. Kuid vaadake ise.




Berlusconi tänav. (Nalinalinali)


TV




Ääremärkusena veel nii palju, et tänases Välismäärajas ei tehtud saapamaast sõnagi juttu, vaid keerutati habemega uudist NATO Bukaresti tippkohtumisest ning veel pikema habemega meie parlamendisaadikute külaskäigust Washingtoni. Minu "lemmiksaatejuht" ei väsi mind üllatamast. Tase on juba sama, mis ühe meediaorganisatsiooni ainukese eurokorrespondendi olematu uudislikkus ja analüüsi- ning süvitsi minemise võime.