30 jaanuar 2008

keel ripakil aga õnnelik

Kell on peaaegu 22. Töö sai läbi. Üle mõistuse.

Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja. Hingan sisse. Hingan välja... . Ei mõtle poliitikutele. Ei ei ei ei ei mõtle.

MINGE ÄRA!!!!
Ma olen rahulik. Väga rahulik. Ei ole ärritunud, sest on suur õnn tööd teha. Rakkus käed ja aurav turi on õige ning tubli eestlase tunnus. Eesti Eesti ela sa! Au tööle, au labidatele ja kirkadele, au viirustest puretud kõvaketastega arvutitele, au väsimustest tõntsidele sõrmeotstele, au tulitavatele jalalabadele, au vesistele või kuivanud aga punastele silmadele, au tühjale kõhule, au rutiinist nüristunud arule, au inimesele, kes sureb tööpostil! Igavene au! Olgu, laulame. C-duuris paluks.

Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa
ja tõused õitsvaks õhukeseks riigiks,
et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Eduvirves elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!
Me Euroopa Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Sa kõrgel oma riigi lippu kannad
ja julgelt riigita riigi rada käid.
Reform me sammudele suuna annab
ja võidult võitudele viib ta meid.
Ta kindlal juhtimisel kasva sa
ja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!

Ma olen õnnelik. Nägu naeratab nagu õline pannkook. Hurraaaaaa!



Fotod on pärit: 1.ja 2. Postimees; 3. ww.reform.ee

Kommentaare ei ole: