õhtune mõtiskelu

Miks ma alati reede õhtuti Morrisseyst jahun? Ei tea, ei tea. Küllap sellepärast, et kui välja minna ei viitsi ega taha, siis teen endal ise kodus olemise mõnusaks ja Morrissey on möödapääsmatu. Ja kui ma teda kuulan, siis... . Teate küll. Aga ma ei kurda. Ei kurda, ei kurda, ei kurda. Olen isegi omamoodi õnnelik. Lihtsalt ta meeldib mulle. Mõjub hästi. Ilus ja tark muusika. Ja veel midagi, millele ma nime ei oska anda, mis lihtsalt on. See on nagu armumine. Mingi tüdruk hakkab sulle meeldima ja on sinu arust maailma ilusaim. Samas su sõbrad ja tuttavad ei arva temast midagi. Vot selline keemia. Aga eks te saate aru ise ka, millest ma räägin. Nii tuumafüüsika see ju ka pole. Eksole.
Kuulasin täna Mirabilia (Holger Looduse, ex Dallas) uut asja "Log In Eye". Hea asi on. Loodus on lihtsalt andekas tüüp. Raske on isegi teda kellegi teisega võrrelda. Loomulikult pole täiuslik, aga seal on see miski, mis ühest asjast hea asja teeb. Andekas tüüp noh.
Ühte tahaks veel kirjutada. Hoolige oma lähedastest. Eriti vanematest. Neid ei ole teile igaveseks antud. Ma tean, ma tean, kiire on ja pole aega, aga mõelge sellele, et nemad armastavad teid tingimusteta. Mul käis täna ema külas ja siiani on väga hea tunne. Nii tore oli temaga rääkida ja teda näha. Et ükstapuha, mis jama on, tema peale saab alati loota. See on ilus. See teeb õnnelikuks.
Lõpetuseks. Need pagana breketid panevad mu hambad loksuma. Mul on tunne, et nad kõik tulevad ühel heal aga kurval päeval kollektiivselt, nagu oma aja ära elanud piimahambad, välja. Kujutate ette, kõik koos. Breket hoiab neid koos. Kompleks alumisi hambaid, Kes tahab, müün kallilt.