14 aprill 2009
pisik läheb rändama
Mingi viirusepojuke on jälle mulle külge hakanud. Kõhuke on lahti, pea paks ja taskaalusüsteem veidi streigib. Pole paha. Õnneks on temperatuur normi piires. Sinist lehte veel igaks juhuks ei võta. Ainuke "mure" on, kas ma töökaaslased ka nakatada suudan. Natuke kurb oleks, kui see ei õnnestu. Kollektiivne sundpuhkus oleks ju lahe. Küll kõik siis mõistaksid, kui vajalikud me neile tegelikult oleme. Praegu on nad meiega nii ära harjunud, et ei saa ise ka aru meie väärtusest. Tüüpiline. Hellikud ja isekad, buumist rasvunud kodanikud. Kui miski on käes, siis ülbatakse täiel rinnal, alles sellest ilma jäädes on silmad pihus. Vot sellist väärtuste selgekstegemise kursust oleks teile vaja. Nii et armsad kolleegid, siit ma tulen. Õppetund Eesti rahvale on õhus. Viirus massidesse!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
levib-levib. meil on kuuest ja poolest inimesest neli niidetud. nunnu!
mina ei taha pikali jääda. ei taha ei taha ei taha!!! mina saan terveks. pean saama. nüri on haige olla.
aga sa ole ettevaatlik, et sa ise ei nakkuks. muidu paha paha.
Hilja juba!
siis ei jää midagi üle, kui pead ennast inimkonnast isoleerima või muidu tuleb nakkuspuhang ja sina jääd süüdi. ja siis ei saa preemiat. ja ei saa puhkust loodetud ajal. ja antakse kõige vastikumad tööd. ja ei suhelda enam. ja antakse veider hüüdnimi. selline vot oht on, kui nakkusega laiama hakkad.
mai karda. loodrina pole mul nagunii preemiaks lootust. puhata tahangi tegelikult sügaval talvel. antisotsiaalse inimesega ei karda ka suhtlusvaegust. veider hüüdnimi on ka juba olemas. lähen nakkusega laiama nüüd.
pill tuleb pika ilu peale.:P
Postita kommentaar