mida sa kuulad, seda sa oled

Ma olen alati mõelnud, et miks peavad mingid hip-hop artistid kuskil täiesti teisest stiilist loo vahel räppima. Et moodne äkki vä? Väga jabur. Korra kaks võib, aga kui asi massiliseks muutub, ei saa ma enam asjale pihta. Terevisioonis näitas täna Coldplay'd ja siis mingi Jay-Z räppis seal vahepeal. No Coldplay on muidugi selline massidele meeldiv popansamblike, kelle kuulamisest inimesed laseved ennast meelitada (loe: petta), et näe kuulan indit ja alternatiivi nagu naksti. Ehhhehhheeeee. Olgu, las poisid panevad, mul savi. Lihtsalt natuke veider on, kuidas kõik poptähekesed hip-hop'iga flirdivad. Äkki kuulatakse rohkem, ega ma ei tea. Mulle pole see kehva muusika saatel rääkimine kunagi meeldinud. Häirinud ka pole, sest keegi ju ei sunni mind seda kuulama. Aga jah, veider on see muusikabisnes. Kui ikka müüb, siis uhatakse soolaheeringatele südamerahuga magusat vahtu peale. Maksa ja söö. Mina ei maksa. Ei söö ka. Kuigi maitse üle ei vaielda ning muusika kuulamise vabadus on nagu sõnavabaduse väike vend. Igasugune sunnimehhanism on kurjast. Selle ilusa mõttega lõpetan, kuid ei saa jätta mainimata, et mõnikord ihalen ma diktatuuri.