Lõpuks ometi on hakatud ajaloost õigete nimedega rääkima. Ma saan aru, et lähiajaloo, eriti kui asjaosalised ise veel maist õhku ahmivad, käsitlemine osapoolte mälu vastuoksustele põrkub, aga väga-väga vana asja puhul? Jutt käib siis ajast, kui meie esivanemad veel odade ja vibudega metsas käisid. Kuskil esimese vabariigi ajal ja nõuka ajal hooga jätkunud pseudoajaloolise käsitluse õilmitsemine on jätkunud ka täna. A'la Metsatöll, maausulised jne. Ehk siis kujutatakse meie esivanemaid sellistena, kes justkui olid maailmas kõige esimesed rahvusriigi ideega tegelased, kes pealegi olid vaata et ateistid ning üldse väga teadlikud klassiühiskonna ja religiooni "pahedest". Ristiusu tulekut ning kohapealsete elanike mässe ja mässukesi kujutatakse kui raevukat ning teadlikku võitlust võõramaiste vallutajate ning usu vastu. Ei olnud nii kulla tarkpead. Ei olnud. Ajaloo lahtimõtestamise kõige rängem viga on, kui seda hinnatakse tänaste kriteeriumite alusel. Seda aga tehakse ja mitte vähe. Pole palju nimetada seda lauslolluseks. Asjad nii ristiusu kui ka võõramaiste valitsejate tulekuga olid hoopis teistmoodi, kui keskmine rumal eestlane seda näha tahab. Lugege SEDA. Lühike ja uudiseformaadi puhul vältimatult pealiskaudne, aga lõpuks ometi midagi asjalikku.
Olge musid.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar