kass kass kass kass

Elu on viimasel ajal nii kiire. et pole aega isegi blogi täiendada. No tegelikult pole kiire, aga lõpetan töö tavalisel nii hilja, et pole viitsimist midagi teha. Nädalavahetused on aga nädalavahetused. Just ajalukku läinud puhkepäevad tõid tänaseks kassmeeleolu ja väsimuse.
Reedene päev läks äriajamisele. Minu kallis Mazda 626 sai lõpuks uue omaniku. Odavalt andsin ära. Tähtis oli, et ta elaks täisväärtuslikku autoelu edasi ja tundub, et elab ka. Kuna kogu see asi toimus Kadrinas ja Rakveres, siis olin koju tagasi jõudes läbi nagu läti raha. Alguses oli väike mure, et kas autot ikka tahetakse, aga õnneks läks kõik hästi. Kui uus aku peale pandi, läks käima nagu kellavärk.
Laupäeval toimus selle hooaja esimene grill. Käisin külas ja tegime siga. Ilma gripita. Hää tuli. Õhtul läksin sünnipäevale. Tore oli. Rockstarsis peeti. Bänd ja puha. Pärast läksime linna edasi, aga kui olime Kukusse jõudnud, siis tundsin, et olen ikkagi nii väsinud, et targem on koju minna. Mõeldud tehtud. Nii olingi Kukus umbes 30 sekundit.
Sünnal juhtus selline lugu, et tasku muutus avamatuks. Mul on kuluvad, mille tagataskud on lukuga ja üks neist kiilus kinni. Siiani pole lahti saanud. Tavaliselt ma hoian raha seal taskus. Aga kuna mul on komme panna taksoraha eraldi, siis see päästis mu tol õhtul välja. Päris naljakas, kui kõik raha luku taha jääks. Nii ehk naa pean tasku lahti muukima, sest rahaga koos ei tahaks pükse pessu panna. Kui muu ei aita, siis pean natuke lahti harutama.
Selline nädalavahetus siis. Ahjaa, laupäeval käisin maal ka. Tore oli.
Uus nädal tõotab tulla töine. Natuke masendus on peal, sest uued ajad ja empaatiavõimetud inimesed on saabunud ning majanduskriis asju paremaks ei tee. Loodetavasti elan Jumala abiga rasked ajad valutult üle. Aamen selle peale.