veidrad öönägemused

Ma kohe pean sellest rääkima. Käisin just töökoha kohvikus ja ostsin ühe lihapiruka. Teate küll selle rasvas küpsetatud vana kooli oma. Kohutav kalorilaks. Ma küll ei saa kehakaalu ega vormi üle kurta, aga eile vaatasin peeglist ennast (ka mehed teevad seda muide), juhuslikult muide ja märkasin, et ma vajan trenni. Ei, asi pole rasvakudede ülemäärases kontrollimatus vohamises. Lihtsalt poiss on lõdvaks muutunud. Musklimägi pole ma kunagi tahtnud olla, aga mingit vormi võiks siiski omada. Võtan juba mitu kuud hoogu, et veekeskusesse kuukaart soetada. Jõusaali ei viitsi ega taha enam minna. Asi on takerdunud selle taha, et üksi on lihtsalt igav trennis käia. Peale tööd veel leiaksin mõne kaastrenlase, aga siis ma enam ei viitsi. Pigem sobiks mulle ennelõunane aeg. Paraku pean leppima tõsiasjaga, et selleks ajaks on mul trennikaaslast võimatu leida. Nii ma siis võtangi hoogu. Trenn oleks vajalikuks toeks veel ühe teise asja kordaajamisel. Asja, mida ma olen juba väga kaua plaaninud, kuid millest veel asja pole saanud. Kuid mul on usku. Aga milleks ma seda kõike kirjutan. Nägin täna veidrat und. Jõudsin selle juba ära unustada, aga peale rasvase lihapiruka ostmist tabas mind mälusähvatus. Nägin unes, et mul on õllekõht ette tekkinud. Mäletan veel õudu, mida ma seda unes nähes tundsin. Et mida mida mida, kuidas nii järsku, ootamatult, vargsi, salamisi, miks ma selle tekkimist ei märganud, appi ma olen kole nagu öö jne. Selline õudukas siis. Ehk oli see märguanne, et aeg on ennast käsile võtta. Läbi unenägude on ennegi prohvetlikke sõnumeid saadud. Nüüd peab selle läbi katsuma (nali). Aga kes ei saa aru, mida läbi katsumine tähendab, siis kristliku traditsiooni puhul peavad kõik prohvetlikud sõnumid läbima nii nimetatud piiblikontrolli. Ehk kõik peab vastama pühakirja õpetusele. Selline lugu siis. Küllap mu õllekõhu unenägu sellist kontrolli ei vaja. Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!