18 aprill 2009

paksud arstid ärgu põdegu

Kui praegu aknast välja vaadata, siis võid petta saada. Päike paistab ja ilm tundub olevat soojapoolne. Aga ei ole ning ilmajaam hoiatab üle Eesti leviva lörtsisaju eest. Vot sulle kevadet. Ilmselt läheb aprillikuu aia taha. Mis ma selle kõigega öelda tahan? Soojade ilmade järgi igatsen. Ei, halisema ei hakka. Ei viitsi enam talvega võidelda. Tore, kui on päikenegi taevas.

Kui hiljuti kummastasin presidendi arusaamatute võrdluste peale, siis täna on mul ta abikaasa hambus. Ma tunnistan, et pole kunagi aru saanud presidendiproua apologeetidest. No ei näe mina temas seda head eeskuju. Kui midagi promotakse läbi tibilike väärtuste, siis andke andeks, ma jalutan minema. Presidendiproua näputorge arstide rasvavoltidesse aga mõjus suisa nagu komöödiafilm, mis on nii halb, et on selle pärast juba hea. Nii ma mõtlengi, et mida presidendipaar Ärma talus puhkehetkel omakeskis räägib. Kas taljest ja moest? Vaevalt, et välispoliitikast või filosoofiast. Aga kes teab, äkki räägivad ka. Kuid olgu, tehku mida tahavad, aga Toomas peaks Evelinile sel aja vähe vitsa andma. Muidu mäletame me neid, kui kõige naljakamat ja samas kurvaks tegevat presidendipaari. Kõht sisse härra president ja võtke ennast kätte! Kuigi pööblil on teid vaja, ei taha ka haritumad punastada.