viuh ja vopsti

Sõin hernesuppi. No ei suuda sellele kunagi ei öelda. Tunnistage, et hernesupp on väga mõnus kõhutäide. Ja mis peaasi, maitsev.
Hernesupiga hakkas peale korraliku söömise ajastu. Kui palju ma sellest kinni suudan pidada, aga ma vähemalt üritan. Loodan, et ma paksuks ei lähe.

Muidu on kõik korras. Tööl on hästi ja eraelust ma ei räägi. Vähemalt mitte siin. No ei oska ega taha. Pealegi on seal alati nii palju jamasid ja vastupidi, et ühele tavalisele lugejale oleks see lihtsalt tüütu seebiooper. Kui on muidugi. Uudishimu on tavaline inimlik omadus. Aga ei, aga ei...

Kavatsen videokaamera osta. Neile ei tehta kahjuks erilisi allahindlusi. Paraku olen ma võhik ja valikut on raske teha. Olen mitu päeva juba mööda foorumeid tuulanud ja erinevaid ülevaateid lugenud, aga ikka on kuidagi hõre tunne. Rumal olen selles asjas. Mingid põhilised kriteeriumid on muidugi selgeks tehtud, aga tunnen, et midagi on veel, mida ma ei tea. Kuid pole hullu, omad vitsad õpetavad ja parem kui keegi siiski õpetab, kui üldse lolliks jääda. Algab videoajastu. Järgmisena tahaks fotokat osta ja seda ma ka kevadel teen. Juba on ühtteist valmis vaadatud ja sondeerin veel pinda, et minusuguse algaja jaoks korralik aparaat soetada. Ja kes teab, ehk saab ka minust staarfotograaf.