tühjus, ainult tühjus

Ma olen oma tööst väsinud. Ropult väsinud. Täielik tühjusetunne on sees. Kuskilt maalt on ka minu kannatusel piirid. Ma ei jõua enam olla kõige targem. Ma ei tahagi olla kõige targem. Mulle meeldib, kui kõigil osapooltel on omad mõtted, mitte ainult minul. Kui ma pean kuulma küsimusi teemal a'la millest siis, mismoodi, kuidas, kas jne, siis see on väsitav. Ma ei taha enam. Lihtsalt ei taha ja kõik. Praegu on selline seisund, et pane punkt ja jaluta lihtsalt minema. Saagu siis mis saab. Bussijuhiks ei saa olla inimene, kes sõita ei oska. Aru ma ei saa, miks näo järgi ameteid jagatakse. Mina pidin ennast tõestama ja tasemel olema algusest peale. Keegi ei teinud minu eest midagi ära. See on meeskonnatöö ja kui ikka teiselt poolt ainult mõminat tuleb, siis ajab masendusse küll. Vabandage, kui see kedagi solvab, aga täna viskas ära. Täiega. Ime pole, et jooma ajab. Pekkimaeivõi.
PS. Kohvipuu, jutt ei ole sinust.