suts ja valmis

Lugesin Äripäeva kolme minutiga läbi. No nii õhukest ja sisutühja lehte pole kaua peos hoidnud. Ma pole muidugi ka mingi majandusinimene, kes pingsalt aktsiaturgude hingetõmbeid ja oksereflekse jälgib. Võiks isegi öelda, et mõnedest majandusteemadest ei käi mu jõud üle. Neist, mis nõuavad spetsiifilisi teadmisi. Mis muidugi ei tähenda, et ma siin blogis majandusteemadel ei kobiseks eksole. Aga nii tore on vahel kedagi piitsutada ju. Küllap minus on siis killuke jõhkardit. Nagu meis kõigis. Tagasi tulles teema juurde. Kahjuks on Äripäevaga selline lugu, et isegi minu kesiste majandusalaste teadmiste juures olen ammu märganud selle väljaande kolletumist. Ma usun, et sellist ajalehte on vaja, aga täna võtan ma parem kätte Eesti Päevalehe Ärilehe kui Äripäeva. Lõpetuseks palun kõigilt majandusinimestel vabandust, kui nad selle ja ka teiste oma ala sissekannete peale siin blogis kas kulmu kortsutavad või nerukrambid saavad. Ma ei taha teie unerahu häirida. Ausalt ka.