10 jaanuar 2009

seest kanasitane, pealt kenalt mesine

Tere ja kena laupäeva õhtupoolikut. Kella 18.30 AK algas nende sõnadega ja miks häid sõnu raisku lasta, kasutan teie tervitamiseks ka.
Ma olen umbes nädal aega habet kasvatanud ja täna toimub selle likvideerimine. See oli väike eksperiment, et näha, milline ma karvasena välja näen. Ema ütles, et sobib, aga ma ise arvan, et see on liialt hõre. No ei ole parajalt materjali lõua otsas. Ega mul kahju pole, vuntse pole ma kunagi tahtnud ja habemeni on veel aega. Vanemana ehk. Kuigi olen märganud, et nii mõnigi suhteliselt noor tüüp on endale habeme kasvatanud. Ei teagi, kas see on mingi moevärk või muu. Savi tegelt. Mina teen tänasest habemega lõpparve ja katsetan uuesti ilmselt siis, kui mõni pikem periood on, kus palju ringi ei pea liikuma. Suvel maal olles või nii. Mingit metsikut matka, kus habe rahulikult mühiseda saaks, eriti lähitulevikus näha pole. Siin ka kinnituseks fotod, et jutt minu hõredast karvkattest puhta vassimisena ei tunduks.


Ega tegelikult palju enam kirjutada ei jõua, pean sünnipäevale minema. Kena nädalavahetuse jätku.

Kommentaare ei ole: