Lisaks koerailmale, mida tänane öö tõi, oli mul üle mitme setme aja väga rahutu uni. Magama jäin väga hilja ja ärkasin vara. Lihtsalt ei saanud magada. Praegugi on selline piinatud tunne sees. Õhtul vähkresin ja vähkresin voodis ning enne kella nelja öösel ma magama ei jäänudki. Mul olid nagu sundmõtted peas. Kogu aeg tuli üks ja seesama inimene mõtetesse. Väga loodan, et tal on ikka kõik hästi. Aga need mõtted muudkui kerisid ja möllasid jne. Kohati tundus, et ma nagu näeks midagi, mis on veel tulemata. Ah ma ei tea. Pole oluline. Kui magama suutsin jääda, siis olin pikalt poolunes, kus ma ei saanudki aru, kas ma olen üldse maganud või mitte. Siis ikka vist jäin, aga ärkasin korduvalt üles. Väga rahutu uni oli.
Täna on siis see lubatud paha ilm kohale jõudnud. Kavatsesin maale minna, aga kaalun veel, kas hakkan sellise ilmaga üldse liikuma. Ega ausalt öeldes ei tahaks väga liigelda küll. Õnneks on talvekummid all, aga kui kõvasti tuiskab ja ilmselt on libe ka, siis peaks sõitmist vältima igaljuhul. Linnas mõne kilomeetri saaksin hakkama, poleks probleemi, aga pikem ots ei sobi. Üks talv sõitsin pea pool sellest suvekummidega. No ei soovita. Kuigi probleeme eriti ei olnud, vaid üks kord, ei saanud jäätunud kallakust üles. Pärast muidugi sain, kui veidi hoogu sai võtta. Kõik sõltub sõiduoskustest lihtsalt. Linnas, kui sa oma võimeid, füüsikaseadusi ja võimalikke tekkivaid olukordi arvestad, on võimalik suvekummidega talv mööda saata. Ainult et kõike võib, aga kõigest pole kasu. Tark tegu see poleks. Umbes sama, nagu ehku peal kütusepaagiga kuskile lennata. Ja muidugi pead olema mitmeid kordi ettevaatlikum ning see väsitab. Pange ikka talvekummid alla ja meil kõigil on lihtsam. Pealegi oleks viisakas seadustest kinni pidada.
Nüüd väike hommikukohv ja siis vist tööle. Probleem vajab lahendamist.
23 november 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar