Lugesin uudiseid ja läksin jälle närvi. Kui ikka meie ümber niisuguseid mölakaid leidub, siis pole minu poolest midagi, kui liiklusseadustikku karmistatakse. Uudis ise on: "Kelgutavale lapsele otsa sõitnud auto lahkus sündmuskohalt." Sealt ei tule muidugi välja, kas laps sõitis kelguga teele või mitte, aga õnnetuspaigalt lahkumine räägib selle inimese kohta nii mõndagi.
Ja kui juba kaeblemiseks läks, siis mind on see majanduskriisi jutt juba masendusse viinud. Selge on see, et majandus on ka emotsioonid, aga täna on kogu see värk juba üle piiri läinud. Kui see oleks inimene, siis tema diagnoosiks oleks progresseeruv emotsionaalne ebastabiilsus. Muidugi on rasked ajad ja ega kergemaks ei lähe, kuid ühiskonna vaimse keskkonna puhtus loeb ka midagi. Ma ei ütle, et me peaksime nüüd julget parti mängima või kõigile halajatele vastu nina andma. Või et osatama, "mis te halate, ise süüdi, hinnand siis varem oma riske õigesti..." Minu soovitus on, meedia nii ehk naa räägib neist asjadest ja paneb värvikihte juurde, aga kui võimalik, siis ärge nii palju sellest lugege või vaadake ning kui just peate, siis säilitage terve mõistus. Elu läheb edasi ja ta on paraku alati sinusoidne. Kõiges. Inimsuhetes, majanduses ja muus. Taevasse saame alles peale surma.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar