Täna on üks nendest päevadest, kus ma luban endale, et olen edaspidi korralik ja ontlik poiss. Homme ma muidugi enam nii ei mõtle. Ja üldse, miks inimesed nii muutlikud on? Uppudes lubad uhket lühtrit, aga kui jalad põhja toetuvad, mõtled kus kohas lähim kõrts asub. Olgu, inimene on inimene on inimene.
Eile olin nõksa linnas ja sain paari sõbraga kokku. Sellepärast täna kass toas puuksu lasebki. Hoian akent tuulutusasendis ja kordan endale lolli järjekindlusega, et homme on parem päev. On ka. Ainult et pikad tööpäevad tulevad. Töö tuleb ära teha, tähtaeg annab jalaga tagumikku. Saame hakkama. Nüüd hakkan sööma. Kohtume veel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar