Täna püstitasin enda absoluutse rekordi. 21 inimest järjest. Kõlab kentsakalt, aga nendele 21-le tuli esitada küsimusi jne. Ma saan aru, et 3-4-5-ga, aga 21!!! Raske oli, piir oli käes, aga hakkama sain. Uuuuuuh. Ai-ai-ai, tegelikult 20 inimest, sest sõber T. päästis ühe inimesega, kellega ma ei tahtnud silmast silma kohtuda, välja. Nüüd on see seljataga, aga terve see kuu on nädalavahetused vist töö nahkas. Nii palju pean ütlema, et kõik need 21 olid tegelikult tublid ja head inimesed. Isegi natuke süümekad tuli peale, et ma ise nii tubli pole. See vabatahtlike maailm on tegelikult uskumatult altruistlik. Ja kui veel rohkem avameelsemaks minna, siis nendega rääkimine oli omamoodi meeli avardav kogemus. Pani mõtlema ühiskondlikule empaatiavõimele jne jne jne. Tublid on. Vähemalt paljud neist.
Tegelikult on kogu aeg mõtteid, mida blogistada, aga vist olen laisaks muutunud. Lükkan edasi muudkui ja nii ei jõuagi tegudeni.
Väike ääremärkus härra Obama kohta. Vaatasin tema kõnet, mida ta võidu puhul pidas ja silm puhkas kuulajatel. Sellist ekstaatilist katarsist näeb vaid äärmusreligioossetel koosolekutel. Naljakas. Muud uue mustanahalise härra kohta ei kirjuta. Aeg näitab.
Lõpp.
08 november 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar