Lühiülevaade elust.
Nädal hakkas täie hooga peale. Läks see esmaspäev nagu läks, aga ülejäänud nädal nõuab kõva pühendumist. Tuleb laiskus endas puuri panna ja tuima tursanäoga tööd rabada. Saame hakkama.
Pangakonto tegi peale korteri kommunaalmaksete ja telefoniarve tasumist UHUUUU! Juhtub. Ja jälle, saame hakkama.
Imelik, aga ikka on vajadus mõne sõbraga kokku saada. Vist olen mõne neist unarusse jätnud ja nüüd on, kas:
1. süümekad
2. rahuldamata sõprusevajadus
3. nõrkusehetk
4. kõik see koos.
Sain täna naabriga koridori ukse ees kokku. Ta oli veidi napsitanud ja rääkis ja rääkis ja rääkis, mida kõike oleks meie maja juures vaja teha. Kuna ma olen väikestviisi meie ühisuse pealik, siis jõllitavad nad kõik mulle oma niiskete silmadega otsa, arvates, et ma abrakadabra imeväel mingi miraakli korda saadaksin. Katust oleks vaja kõpitseda või uus panna. Korstnad ja lõõrid korda teha. Fassaadiga jamada jne jne jne jne jne jne. Kas ma tõesti näen asjaajaja moodi välja. Lihtsalt siis, kui ma sellesse majja kolisin, toimus mõne aja pärast meie maja haldava firma kontoris ühisuse koosolek. Arutati, et kas pikendada nendega lepingut ja mida oleks vaja maja juures teha. Ma kobisesin seal moka otsast, et kui mingeid otsuseid hakkate vastu võtma, siis ma tahaks neid pabereid näha, et keegi miskit rumalat ei teeks ja mina nagu ullike omast taskust tühja kinni ei maksaks. No pakuti mulle kohta juhatuses. Mõtlesin, et nii hull see nüüd küll olla ei saa, et mu nahk krimpsu tõmbab. Olin nõus. Kinnitati ära. Tegelikult sain alles tagantjärele aru (keegi seda tol hetkel välja ei öelnud), et olin hoobilt pealikuks kinnitatud. No ja nüüd ma olengi see ahv, kellelt trikke oodatakse. Ainus hea asi on asja juures see, et mulle saadetakse iga kuu võlgnike nimekiri koos nende võlgu oleva summaga. Huvitav on natuke eksole. Aga alguse juurde tagasi. Sain naabriga kokku ja see muudkui rääkis ja rääkis. No eks ta tahtis napsise peaga lihtsalt vestluskaaslast, aga ma ei ole just eriline suhtlemisgeenius eksole. Piinas mind ära päris kohe. Kaine peaga tore mees, aga kui joonud on, siis tahab rääkida. Ja alati ühest ja samast asjast - majast. Ja sauna tahab ka keldrisse teha. Kangesti kohe tahab. Mina ei taha. Pole vaja mingeid jõuramisi seal. Pealgi on miljon olulisemat asja. Jutt lõppes täna poliitikute kirumisega. See on üks kõige jubedamaid teemasid, kui seda ilma igasuguste argumentideta tehakse. Kamoon. Poliitikud on vahel affid küll, aga niisama asja eest teist taga pole ju mõtet. Mitte kedagi pole mõtet. Kiruda ma mõtlen. Sain lõpuks siiski ikka tulema.
Nonii, kõik. Mitte midagi huvitavat ja moraali ka nagu ei järgnenud. Seekord jääb nii. Olgem leplikud. Lemmikud olete.
18 november 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar