sad friend poem

Tean, tean, et peaks tegelikult juba vaguralt magama, aga und ei tule. Halvad mõtted on peas ja teevad liiga. Saan aru küll, et ma mõtlen üle ja kujutan ette, aga paraku on pea puhastamine suht raske töö. Mitte võimatu, loodetavasti, aga aega ja tahtmist nõudev ettevõtmine. Ja muidugi, hommik on õhtust targem. Sest midagi väga hullu ei ole. Vaatasin telekast mingit filmi ja seal oli paar asja, mis mulle haiget tegid. Nüüd üritan voodis häid mõtteid mõelda ja kuidagi magama jääda. Homme on pikk päev ja puhata on vaja. Saaks juba see kõrvaltöö otsa. Mitte, et see oleks midagi halba, aga aega röövib tohutult. Veel kolm nädalat ponnistusi ja saab asjaga ühele poole.

Täna on selline tunne olnud, et tahaks kangesti mõnda inimest näha. Suur kiusatus oli õhtul helistada või sõnumeerida. Aga kaine mõistus sai võitu. Esiteks on pühapäeva õhtu ja inimesi ei maksa tülitada. Teiseks, mida ma oleks öelnud. Et kulla sõber, nii tahaks sind näha ja sinuga rääkida. Ei, ei, mitte millestki konkreetsest, aga lihtsalt. Ma arvan, et see poleks just väga meeldiv, et sellise asja pärast kedagi pühapäeva õhtul isiklikust vaikelust välja rebitakse. Või noh kellegiga, ega mina ju ei tea inimeste eraelu, olemisel tülitatakse. Nädalalõpu viimased rahulikud hetked ja siis ilmub kuskilt välja tüütu sõber, kes rääkida tahab. Aga ka sellest saan ma üle. Nüüd ruttu tuttu.