kaotus võib võidust hinnalisem olla

Mul on mure. Mitte suur, aga selline hästi tilluke ja pisike mure. Nimelt võtan ma iga kord, kui mingi suur võistlus on, ennast kokku ja vaatan, mida meite mehed saavutada suudavad. Rohkem ei viitsi, sest sport on mulle igav. Aga MM-i ja OM-i värki püüan ikka vaadata natuke. Jalgpalli MM-i poolfinaale ja finaale ka. Jõudumööda. Paraku rikub mõnikord tilk tõrva kogu meepoti. Ma saan aru, et peale selle sissekandekese lugemist nimetavad paljud seda tilka meeks ja ülejäänut tõrvaks, aga ma ei muretse. Ühesõnaga, kui mingil alal kerkib üles ropult andekas tüüp, kes kõik võistlused mängeldes kinni paneb, kaob mu huvi. Rebimise puudumine spordis on selle surm. Näiteks Michael Schumacher F1-s. Kui see vend muudkui võitis ja võitis, kaotasin ma oma niigi mikroskoopilise huvi selle ala vastu. Või mis rõõmu pakub sprindijooks, kui iga viimanegi tolgus juba ette teab, et Usain Bolt asja ära võidab ning peale selle veel maailmarekordi teeb. Igav. Ettaimatav. Puhas rutiin. Nii kaotavadki kanalid, kus kohast sporti näidatakse, minusuguse peaaegu olematu spordipisikuga vaataja. Vähemalt suurvõistluste aegu, sest muul ajal hoidun ma nendest valgusaastate kaugusele. Aga nad kaotavad selle piskugi aja, mil ma ehk võib-olla neid vaataksin. Aga iga silmapaar on ju reklaamiraha eksole. Kuidas siis minusuguseid spordiarrogante võita. Kaotada on vaja. Põruda ja ebaõnnestuda. Minusugustes tärkab kohe huvi ja kaastunne. Võtame või Gerd Kanteri. Ma igal juhul vaatan ta järgmist võistlust ja tunnen kahjurõõmu tema võidu või kaotuse üle. Või siis Jelena Isinbajeva. Tüütu mutt. Vähemalt kuni Berliini MM-ni. Tuli ja hüppas muudkui nagu rohutirts. Kaua sa ikka jõuad seda vaadata. Paneb igal võistlusel sentimeetri maailmarekordile juurde, kalpsab üle ja korjab preemiapapi kokku. Mõttetu. Aga nüüd, milline etendus, täielik vana-kreeka mõõtu draama. Kuigi ma ise ei näinud seda, kuidas ta oma hüpetes hävis, lugesin seda hiljem online'i portaalidest. Ja minus tärkas kohe huvi Isinbajeva-muti vastu. Mõnus värk, oma ala suveräänne ja võitmatu liider ja nüüd maailmameistrivõistlustel potsti lati alt vastu muru. Lahe. Andke mulle selliseid etendusi rohkem ja ma vaatan sporti 0,1 % rohkem. Sport, see on ju tsirkus.