Kuna ma mõnikord ei suuda ennast tagasi hoida ja kipun rumalat nalja tegema, siis tahaksin eelmise sissekande täienduseks öelda, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Nii ka minu sõnad. Nagu te teate, kolivad minu kontorist varsti inimesed välja ja uued tulevad asemele. Ja pole veel kindel, kas ka mina ei koli. Kuid need, kes kolivad, tähendavad mulle väga palju. Ma olen nende käest saanud midagi, mis on väga väärtuslik. Ja lollideks neid inimesi nimetada ei saa. See oli loll nali minu poolt. Vahel ma kohe olen ohmu ja ei suuda ennast tagasi hoida. Aga mu tagamõte oli teha sõbralikku, aga samas minulikku nalja. Kogu see aeg, mis me koos töötasime, täiendasime me teineteist. Milleski olen mina puudulik, milleski nemad. Inimesed lihtsalt on sellised. Pole mõtet teha nägu, et on olemas täiuslikke inimesi. Kuid on head ja hoolivad inimesed. Ja sellised nad olid ja on. Aitäh teile.
Veidi sentimentaalne see sissekanne tuli, aga asi on seda väärt. Nüüd on teie kord minu üle naerda.
12 juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar