maksud, solvumine ja kivist maailmavaade

Noniii, ei võtnudki koalitsiooniponnistus tasakaalu sisse. IRL ei taha ja Rahvaliit ka mitte. Tulebki vähemusvalitsus ja veeretame vaikselt masu edasi. Head nahka sellest ei tule, kindel see. No pole eriti vahva, kui igale viimasele kui otsusele tuleb toetust kauplema hakata. Rääkigu need rohelised oma toetusest palju tahes. Avantürism paistab igast august. Ja otsuseid tuleb praegu teha ning radikaalseid. Kärpida või tulusid leida, vahet pole. No on tegelikult, aga niisama käed rüpes istumine on kõige hukutavam. Päris kindel on see, et kogu see kärpetants lööb kõige valusamalt vähemkindlustatuid. Lihtne näide. Ja ma ei ole esimene ega viimane, kes sellise mõttekäiguga lagedale tuleb. Praegune paremerakondade liit tahab tõsta käibemaksu. Ja see on oma olemuselt ühiskonna suhtes ebaõiglane, kuna lööb vaesemaid. Miks? Sest näiteks nii rikas kui vaene joovad piima ja söövad leiba ühepalju. Ja ostavad seda ühepalju. Ja maksavad selle pealt käibemaksu ühepalju. Kuid on vahe, kas sa maksad seda 6000 või 25 000 kroonisest sissetulekust. Seda iseloomustab väga hästi piiblis olev lugu lesknaise ohvriannist:
Ja istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju. Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: "Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu, sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise."
Samas keeldub reformierakond tõstmast üksikisiku tulumaksu ja kehtestamast seda ettevõtetele. Tulumaksuga on aga selline lugu, et see on palju õiglasem kui kaudsed tarbimismaksud. Eriti toiduainetele ja esmatarbekaupadele. Seal on 6000 ja 25 000 kroonise palga juures maks proportsionaalselt erinev. 25 % on ju nende summade pealt erineva suurusega. 10 % sajast kroonist on väiksem kui tuhandest. Mis omakorda tähendab rohkem solidaarsust ühiskonnas. Kellele on rohkem antud, sellelt ka rohkem küsitakse. Tänases Eestis kipub vastupidi olema.

Aina rohkem tundub mulle, et poliitilistes liivakastimängudes vormub kuskil tagatubades uusi leppeid. Saadetakse Reformierakond pikalt? Tõsi, IRL ei ole Keskerakonnaga väga koostööaldis. No aga näeme. Murumängud on alanud.

Valimistest. Ausalt, mul on piinlik, aga praeguse seisuga ma pühapäevastele valimistele ei lähe. No ei ole enam usaldust erakondade vastu. Kui mind oma valedega otse ja näkku alahinnatakse, pole mul ka midagi öelda. Kampaania sakib.

Ilmad on ilusad ja tööl istumine täielik piin. Õnneks lubas lähipäevadel jahedamat ning vihmast ilma. Õnn seegi. Lisaks on meeleolu suht vilets. Kas on hooaja lõpus tekkiv väsimus või muu. Mõlemat kusjuures. Aga õnneks võib kõik korda saada. Püüan vähemalt. Aega ainult napib. Räigelt napib. Kohutav kui suur ajapuudus kogu aeg on. Nii mu enda, kui teiste inimeste graafikud lihtsalt ei ühti mitte kuidagi. Kurb. Ehk suvi ja iseenda pingutused toovad leevendust.

Olge tublid.