Ilm tundub nii ilus kevadine, aga mina konutan toas ja mõtlen, kas minna tööle või mitte. Tänaseks on tervis paremaks läinud. Köha ja nohu on alles, aga temperatuur on langenud 37ni. Ja enesetunne on ka parem. Isegi selline poolhaige olek tundub eelnevate päevade kõrval fantastiline. Kui nii edasi läheb, siis olen ilmselt paari päeva pärast valmis inimkonnaga liituma.
Eilsest Laululahingust ka. Ma üldiselt väga ei jälginud sel aastal, aga eilse finaali vaatasin kohusetundlikult otsast lõpuni ära. Elavalt tuli meelde eelmise aasta kooriponnistus. Kui nüüd lõpuni aus olla, siis mõtlen siiani, et showkooris osalemine oli viga. Ma väga naudin kvaliteetset meelelahutust. Väga. Aga selle üks raudreegleid on, et mis iganes tasemel ei maksta lõivu kollase ajakirjanduse reeglitele. Ehk jamaks muutub asi siis, kui oluliseks saab see, et sisu pole enam oluline, tuntus müüb. Paraku on see meie nn kvaliteetväljaannete (mis iganes kandjal) probleem. Säilitatakse kvaliteetne ilme, aga kuskil libastutakse. Sisse lipsavad mitte asjatundjad aga staarid. Inimesed, kes on küll tuntud, aga ilmselgelt asjasse puutuvas valdkonnas asjatundmatud. Olgu. Laululahingust. Tore oli. Kui koore järjestada, siis kõige rohkem torkas silma ikka see WAF koor, nende järel asja kinni pannud Tõrva laulupiigad ja auväärsele kolmandale kohale jäi inimeste poolest küll tore ja vahva aga koorina naljakalt küündimatu kultuuripealinna kamp. Loodan, et saade järgmisel hooajal ikka tuleb ja osad tegijad loobuvad. Ühe ja sama idee loksutamine muutuks kolmandal katsel juba tüütuks. Lähemalt ei seleta.
kevadet
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar