Siuke lugu, et natuke on nüri olla. Oli üks päkapikk, kes ütles, et ta hängib jõuluvanaga. Et jõuluvanal on abi ja seltsi vaja ning sellepärast ta temaga saanis ringi kimabki. Aitab sisseoste teha, pakkida ja laiali tassida. Igale poole jõuluvana ju ise minna ei saa. Näiteks kui korsten kitsas või uksepragu ahtake. Siis lähebki päkapikku vaja, kes kingid kohale toimetab. Kõik oleks justkui korras, aga siis tuleb juhuslikult välja, et päkapikk luiskab. Keegi ei tea, kas sellepärast, et kardab tõde öelda või mingil muul põhjusel. Igatahes tuli täiesti juhuslikult välja, et päkapikk ei sõida ühes saanis mitte jõuluvanaga, vaid hoopis mingi teise tüübiga. Kas too ka kinke jagab, on teadmata, kuid päkapiku lugu sai hoopis teise nurga. Enam ei tea keegi, kuidas päkapikku suhtuda. Kas olla edasi sõbralik või kuidas. Päkapikk ise ei tea veel, et meie teame. Tema räägib ilmselt ka edaspidi jutte jõuluvanast, kenast saanist ja kingitustest, aga meid huvitab, mis jõuluvanast on saanud?
Miks ta temaga jõulude ajal ei hängi? Me ei tea ja raske on küsida ka, sest päkapikk on suht armas ja küsimused takerduvad, kui ta süüdimatu näoga sulle otsa vaatab. Ja nii me ei teagi, kas tõde kunagi selgub. Kuid päkapikku me enam ei usalda. Me naeratame talle, aga südames oleme umbusklikud. Jõulumuinasjutt on kokku kukkunud ning alles on jäänud tavaline hall argipäev. Mis siis, et tuledesäras. Samas, kinke tahaks ikka.
Kuid ilusaid jõulujutte ärge minult enam oodake. Päkapikk rikkus mind ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar