iPhone'ni on veel aega

Täna murdsin infoblokaadist välja. Vana mobiil läks katki ja uut polnud kohe võtta. Ema tuli täna külla ja tõi isa vana kasutada. Aga see on vana Motorola, mille menüü on nii keeruline, et ma ei saanud sellest ööd ega mütsigi aru. Iseenesest oleks täiesti kasutamiskõlblik olnud muidu, sest ilu ma taga ei aja ja telefon on eelkõige tarbeese. Kui olin enda saamatusest aru saanud, läksin poodi ja ostsin tutika Nokia 7070 Prism. Isa oma on nüüd sahtlis avariijuhtumiteks, mida mul (ptui ptui ptui) ikka ette kahjuks tuleb. See on nagu vääramatu jõud või aastaajad. Ma olen juba lapsest saati kindaid, mütse ja muid asju kaotanud. Aga jah, läksin poodi ja ostsin uue kännuka. Mingeid erilisi vidinaid sel küljes pole. Ei fotokat, ei pleierit ega raadiot ja USA-s ka rääkida ei saa. Ühesõnaga lihtne telefonike. Kui rikkamaks saan, ostan IPhone'i. Sinna läheb veel kahjuks aega. Nii et helistage ja sõnumeerige mulle. Juba sellepärast, et ma pean uuesti numbreid kollektsioneerima hakkama. Olen vot selline ohmu, et ei tee endale varukoopiat. Ühesõnaga suhtleme.