editor's choice

Täna olin jälle ori. Tegin peale oma tööd kodus veel tööd ja lõpetasin kell 23.45. Terve inimene nii ei tee. Pealegi raha eest, mis just väga suur ei ole. Kuid kui midagi on ette võetud, siis tuleb see ära teha. Sel pühapäeval õnneks saab asjaga ühele poole ning rabelemine jääb mõneks ajaks minevikku. Seniks kuniks. Eks mingil ajal võidakse teha mingi uus pakkumine ja mina ullike olen sellega mõtlematult nõus. Pärast muidugi nutan vaba aega taga, ainsaks lohutuseks, et minusugustele ongi maailm üles ehitatud. Sellistele, kes oma põhitööd teevad napaka rahasumma eest ja selle kõrvale midagi muud veelgi napakama papi eest. Kuid ma olen kindel, et maailma majanduste SKP-d ja lisaks igasugused muud x-tootlused oleks mitu protsendipunkti madalamad, kui minusugused ullikesed kopikate eest ei rügaks. Ja nad tulevad veel ütlema, et eestlased on laisk rahvas ja meie tootlikus võrreldes Lääne-Euroopaga madal. On ta jee. Ma tahaks näha ühtainsat minu kolleegi Saksamaal, Inglismaal või kasvõi miljonäri villa esiku suuruses Luksemburgis, kes sellise palgaga nii palju tööd teeks. Nad naeraks ennast ribadeks. Ja naergu. Ma kordan, minusuguste peal seisab maailm! Oma süü, kui ei oska tänulikud olla. Sellega lõpetan.