magnus

Vaatasin täna siis selle "Magnuse" ära. On ja ei ole ka. Kuidagi rabe ja väheveenev. Kaameratöö on päris kobe. Režissööritöö enam mitte. Nagu ma juba ütlesin, ei veennud see lugu mind. Lugu lihtsalt ei arene ega arene ja siis pauhti, et ok, teen selle (suitsiid) täna teoks, olen puu välja valinud. Näitlejatööd on kuidagi lahjad. Iseennast mänginud isa osatäitja oli kusjuures vaata, et kõige parem. Dialoogid olid kehvad ja kubisesid kliššeedest. Kas selle filmi näitamine peaks keelatud olema? Raske öelda. Ma ei tea seda lugu, mis selle filmi aluseks on, aga usun, et see oli hoopis tõsisem ja keerulisem, kui filmis näidata suudeti. Just nimelt suudeti. Aga lähedaste tunnetega peab kahtlemata arvestama ning seetõttu saan keelust isegi aru. Lähedase kaotanute tunded ja soovid on igal sajal juhul tähtsamad, kui filmi autorite soov oma loomingut demonstreerida. Aga mingit hitti sellest filmist ei oleks saanud, kui just Kasearu tiinekatest fännide tundmatu suurusega faktor välja arvata. Rohkem nagu pole midagi kirjutada. Ahjaa, miks see film Cannes'i filmifestivalil mingi auhinna sai, ei oska arvata. Ilmselt sellepärast, et kui näideldakse tundmatus keeles, jääb paljugi tabamata ja subtiitritest teksti lugedes kirjutatakse tähendusi oma peas juurde. Nähakse nö filmi paremat poolt ja loetakse nagu pildiga raamatut, kus kujutlusvõimel on rohkem ruumi. Aga kui võimalus tekib, vaadake film ikka ära. Ja loodetavasti läheb Kõusaar ka teisele ringile ning siis õnnetub paremini. Maha kanda teda mingil juhul ei tasu.

Lõpetuseks natuke teisel teemal ka.
Kahju, et Regina Polymeris nägemata jäi. Kuidagi ei viitsinud minna. Lisaks muidugi palgapäeva eelne situatsioon. Vahendite nappus, mis teha. Aga küll jõuab. Head ööd kallid kaimud.