Nii palju on millest kirjutada, aga sõrmedesse ei jõua midagi.
Kuskil on kaitsmed läbi.
Kurb.
Homme ehk.
Saavad kaitsmed korda.
Ning ei ole enam kurb.
Täna on.
Homme on...
Loodetavasti.
Võib olla mitte.
On asju, mida ei saagi kunagi korda ajada.
Ja vastupidi.
Kurb.
PS. See pole luuletus ega mingi hädine kunstiline katsetus. Vaid see pisku, mis sõrmeotstesse kohale jõudis.
05 mai 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar