Eurovision

Mõni sõna siis Eurovisioonist.

Uskumatu saast. Lollid ja rumalad lood, maitsetud takkaotsa. See üritus on surnud ning ega kirumine midagi ei aita, maaslamajat ei lööda.
Eesti lugu oli muidugi väga ebaõnnestunud. See ei olnud isegi mulle, kes ma olen eestlane eksole ja peaks Kreisiraadios naljadest justkui aru saama, naljakas. Pajusaare kommentaar, et rumalad on need, kes seda asja tõsiselt võtavad, on samuti tobe. Sõbrake, kui tahad nalja teha, siis tee nii, et teised ka sellest aru saavad. Kreisiraadiole tehtud lugu tegi aga ilmselgelt loo autorid ja esitajad ise lolliks. Ma saan aru, et viinamarjad on hapud, aga Pajusaar, kui oled sitta teinud, tunnista seda, ära hakka eneseõigustuseks kõiki teisi lollideks nimetama. Ise oled. Fakt.

Eurovisiooni formaat on täiesti pekkis ja kriiksub igast nurgast. Asjapulkade ahnusest on osalevate riikide arv ebamõistlikult suur. Kui nii edasi, siis sureb see üritus väga inetut surma. Tegelikult on kooma juba alanud. Edasine Eesti osalemine on puhas raiskamine ja tuuletallamine. Palju jõudu raha põletamisel. Ainus variant oleks tõesti olla siiralt ausad, nagu soomlased sel aastal. Selline muusika, millist Teräsbetoni mängib, on Soomes päriselt ka väga populaarne ja saatsidki oma lemmikud. Ja laulsid pealegi emakeeles. Müts maha.

Video pärineb aegadest, kui Eurovisioonil veel muusikat tehti.