põrandaalused nõudsid viivitamatut avalikustamist

Eile "rabasin" natsa tööd teha ja plaanisin palgapäeva puhul ka väheke väljas ringi konnata. Niisiis suundusin kuskil poole kaheksa paiku Viru keskusesse hängima. Plaadipoodidesse loomulikult. Kolm neid seal on. Üks vanas kaupsi osas ja kaks uues - esimesel ja neljanda korrusel. Leidsin vaid ühe soodsa asja. (olen kordi öelnud, et umbes 269 raha plaadi eest on ilmselge röövimine ja plaadifirmade kiskjalikult ahne ning arhailise muusikalevi süsteemi mõttetu nuumamine) 159 raha eest sain Sigur Rós'i eelmisel aastal ilmavalgust näinud duubelalbumi "Hvarf-Heim". Meel on hea.


Lippasin siis õnnelikult koju ja panin peaaegu viivitamatult viisiketta näpud plaadimasina sahtli vahele. Siis läks lahti. Esialgne plaan linnas viiesajaseid luhvtitada sumbus sellesama Sigur Rós'i "Heima" vaatamisse juutuubist. Kel viitsimist pole netist tervikuna alla tõmmata või on vastumeelne neli ja pool sotti plaadipoes välja laduda, saavad seal kenasti asja ära vaadata. Näiteks keegi spaceufochild on selle korralikult kümnes jupis sinna üles laadinud. Kvaliteet jätab küll kohati soovida, aga see-eest on terviklahendus olemas eksole. Niisiis seilasin ma eile Võiduroosi lainetel ning linna ei jõudnudki. Õnneks või kahjuks, kes seda teab. Midagi muud ei juhtunudki. Ootame, mis täna juhtuma hakkab.

Väike kurbnoot lõppu:
Selle aasta teisel kuul Pariisis Mozi kontserdil käies nappis räigelt pappi, aga Virgini musapoes olid kõik Sigur Rós'i plaadid 6 eurot tükk. On alles elu neil seal välismaal.