mõrv mõrv mõrv

Tapjad on tulekul. Ei, isegi mitte enam tulekul, vaid nad on juba siin, Nad söövad teisi ja üksteist. Kindel on, et nad ei halasta mitte kellegi peale. Pealegi on nad lõpmatu isuga, mis paneb neid järjest enam tapma ja tapma ja tapma. Varsti pole kellegil enam pääsu ning nende vallutusretk päädib täieliku ülemvõimuga. Kui te ei usu, siis lugege, neist kirjutatakse SIIN ja SIIN. Mina kohtusin nendega eelmisel suvel Luksemburgis. Naiivse ja eluvõõrana arvasin, et tegu on süütute olenditega. Oleks keegi mulle tollal öelnud, kui rängalt ma eksin. Ja lõpuni aus olles, kui oleks öelnudki, ega ma poleks uskunud. Nii nunnud ja mõnusad näevad need elajad välja. Eksimine on õnneks inimlik ning pole veel hilja kodumaa kaitseks mobilisatsioon välja kuulutada.Tahtsin teile selle jutu juurde panna enda eksihellusest värisevate kätega kunagise Raadio Luksemburgi maja juures olevas pargis tehtud fotod, et te mõrtsuka kaugelt ära tunneksite ning kõrvalteele teaksite põigata, aga olen nad suurest rumalusest kustutanud. Nuuks. Panen lehest võetud pildikese juurde.