16 detsember 2007

kirjakarjak e kaelkirjak

Pudrumulk sõi täna hommikul putru, kuigi oleks tahtnud kalori- ja kolesteroolirikast muna peekoniga. Rämpstoidu isu on läinud väga suureks. Kui ikka normaalset toitu süüa ei saa, tekkib tohutu isu igasuguse taheda toidu järele. Ribid ja muud lihalatakad kõnnivad mu unistustes ringi nagu ennasttäis uusrikkad ja demonstreerivad ülbelt enda paremust. Kuid ma pean vastu ja "järan" vapralt putru edasi.
Tänasega algab siis viimane töönädal enne jõulupuhkust. Lahe. Veel 5 päeva ja võib paariks nädalaks ainult iseendaga tegeleda. Magada. Lugeda. Mängida. Sõpradega trehvata.
Ahjaa, päris naljakas on kuulata spekulatsioone Putini, Medvedjevi ja Venemaa tuleviku üle. Pudru ja kapsad. Kõik on võimalik, ainult arutlused Medvedjevist kui läänemeelsest liberaalist ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Venemaa demokraatlikust tulevikust on mõned lääne analüütikud soigunud oma unistustes juba varsti peaagu kaks aastakümmet. Piisav aeg, et enda arusaamadesse korrektuure teha ja tunnistada enda mõttekäigu ebapädevust ning tunnistada ausalt, et Venemaast ei tea nad mitte essugi. Venemaa on Venemaa on Venemaa on bütsantslik ebastabiilne monstrum, mis on mässitud rahvuslikku üleväärsuskompleksi ja jaburasse uskumusse enda äravalitu staatusesse. Kes sellele vastu astub, peab kallist hinda maksma. Nii et juhul, kui Medvedjev ka mingi ime läbi on läänemeelne liberaal, mida on peaaegu võimatu uskuda, peab ta seda maailmavaadet harrastama naisega köögis.
Olge tublid, kallistage ennast ja lugege raamatuid.

Kommentaare ei ole: