Andestage kallid sõbrad, kui sitasti käitun. Kõigil juhtub. Mina pole mingi erand. Ja õnneks te ei hoia seda vaka all ka, kui selline olen. Olge edaspidigi nii avameelsed ja ausad. Mis see verbaalne lõuahaak ikka nii väga ära on. Onju. Mina teile, teie mulle. Nii need asjad käivad. Pühime näo käisega puhtaks ja kallistame.
Ühesõnaga, võtan hoogu (poolteist õlut juba joodud) asutuse jõulupeole minekuks. Et ikka saba sirge ja nokk õieli oleks. Ei, ei, ei taha kedagi nokkida ega piitsutada, kuid jõudsin arvamusele, et mitte kellegil, isegi kolhoosidirektoril, ei ole õigust minu rõõmudele jalga taha panna. Morrissey on lahe. Most peole keep their brains between their legs. Ja see ei ole viimane kord, kui te seda mu blogist lugeda saate.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar