Esmaspäeva hommik. Kohvik. Soe jook ees ja pea mõtteid täis. Palju palju mõtteid. Vastandlikke ja harmoneeruvaid. Nagu alati, kuid mõned neist on intensiivsemad. Samuti nagu alati. Kuid täna on need esiletükkivamad mõtted kuidagi suurema muskliga. See tähendab, et nad lihtsalt kipuvad mind nokauteerima. Aga alla anda ei tohi. Ei tohi ei tohi ei tohi. Ja ega nad tegelikult minu käest rohkem ei nõuagi, kui et leia lahendus mees. Raske aga mitte võimatu ülesanne. Ma püüan. Tahan. Proovin. Aga kuidas? KUIDAS??? Ma veel ei tea, aga küll varsti. Varsti. Saan hakkama. Saame hakkama. Alati oleme saanud. Saame nüüd ka. Ei ole lahendamatuid olukordi. Ah tegelikult ei taha ma rohkem selle kohta midagi öelda. Punkt.
Natuke positiivi ka.
Suvi on ees. Ja see on tore. Tahaks maale. Tahaks rahu ja vaikust. Tahaks tahaks tahaks. Ja kolme nädala pärast on puhkus ning suvi oma päikeselise sülega avali. Ja ma lähen, ma lähen.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar