uh ah uh ah

Ja ongi nii. Kui teile kuskil tuleb ligi tüüp, kes küsib kojusõiduks raha, saatke ta pikalt. Mingid vennad teenivad sellega lihtsalt kerget raha. Mul on lihtsalt nägude peale sigahea mälu ja seekord jäi üks tüüp mulle vahele. Ma lihtsalt tundsin ta eelmisest korrast ära. Ütlesin talle, et ta enam kunagi mu käest raha ei küsiks, sest vastasel juhul ma küsin tema enda käest "raha". Kusjuures neid parklates rahaküsijaid iseloomustab see, et ega nad väga nagu ei olegi meeleheitel. Kui ei anna, libisevad kergelt edasi. Tüüpiline õngitsemine. Karistada neid ka ei saa. Seaduslikult ma mõtlen, sest rahaküsimine ei ole karistatav. Vabatahtlikult andmine seda enam.

Vanu asju ka.
Esmaspäeval oli sinine olemine. Ja minu üllatuseks oli teisipäev samasugune
Kolmapäeval paranes asi
Täna oli enesetunne juba normaalne. Töövõit on homne (reede, 27.03.) Islandi Muusikaekspordi pomo. Loodan kõige parimat. Inimene, kes suhtleb Björk'i või Sigur Rós'iga nagu mina oma blogi kõige lähemate lugejatega, on igati huviväärne kuju.Juhul, kui homne intervjuu ei lähe või ei kulge või mis iganes, milles ma intervjueerijat tundes kahtlen, siis annan teile lingi, kus temaga ilus jutt kirjas. Kuid elav asi on elav asi.

Kaks järgmist päeva on siis kontserdid, kontserdid ja kontserdid. Eesti muusika kiirkursus, nagu selle suurepärase ürituse korraldaja seda iseloomustas.

Lõpetuseks veel.
Panin endale nüüd mitmekuulise Angeli keelu peale. Jah, ise panin. Päriselt ka. Nii ei tohi, nagu ma viimane kord tegin.
Nagu te teate, on mul kollase meedia "staaride" vastu eriline vimm. (oh jeerum ae) Kõik algas ärasaatmisest. Niisiis läheb mu ekskolleg proua H. Hispaaniasse. Ja esialgsete plaanide kohaselt kohe päriseks. Pidu. Lahe. Jõime ja sõime. Mingil hetkel, kui pidu juba otsakorral, läksime väikese seltskonnaga Angelisse, kuhu ma polnud enam kaua sattunud. No üle aasta kindlasti. Alguses oli tore, kuni sinnamaani, kui üles kohvikusse maandusime. Seal oli nii palju naeruväärseid tüüpe, et ma ei suutnud seda neile mainimata jätta. Ja jutt ei käi sättumusest, vaid just nimelt sellest kollasest. Uhhh. Enam ei taha. Ma ei oska nendega promillides olekus kenasti käituda. Seega. Iseenda sees sündinud Angeli keeld. Kedagi ei ole ilus nende edevuse, isegi kui see mulle ei meeldi, eest solvata.

Kõik. Edaspidi veel.