15 märts 2009

pritsi pappi koer

Käisin täna poes ja parklas astus juurde mingi tüüp, kes küsis, kas ma talle 20 krooni ei saa anda. Et vaja Viljandisse sõita. Nägi täiesti normaalne välja. Selles mõttes, et polnud räpane ega purjus. Aga noh, narkarid näevad ka vahel enamvähem välja eksole. Mul oli raha küll, aga vastasin eitavalt. Polekski nagu midagi erilist, aga see pole esimest korda. Kõik see leidis aset Sikupilli Prisma esisel parkimisplatsil. Ja sealsamas on mitu korda mu käest samamoodi raha küsitud. Ma ei saagi nüüd aru, et kas see on uus kerjamisviis või narksiraha saamise võimalus, aga ebameeldiv on see küll. Ma ei taha mingitele suvalistele tontidele oma kätega teenitud raha vabatahtlikult ära anda. Pealegi arvan ma raudselt, et leiva ostmiseks või kuskile sõitmiseks see raha ei lähe.
Samamoodi on hakatud tänaval suitsu küsima. Enamasti vene keelt kõnelevad kodanikud. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks. Lihtsalt tähelepanek. Aga no pekki, mida mida. Ma saan aru, et ajad on rasked, aga igaüks peab oma lõbu ise välja teenima.
Selline lugu siis. Väärikust napib rasketel aegadel. Head ööd.

Kommentaare ei ole: