Munich Air Disaster 1958. 6. Feb.

Täna möödus pool sajandit 1958. aastal toimunud Müncheni lennuõnnetusest, kus hukkus kaheksa Manchester Unitedi tippjalgpallurit.

R.I.P.
Roger Byrne (28)
Tommy Taylor (26)
Geoff Bent (25)
Mark Jones (24)
Liam Whelan (22)
David Pegg (22)
Eddie Colman (21)
Duncan Edwards (21)
Veel hukkus kaheksa ajakirjanikku, kaks treenerit ja viis klubi personaliliiget.

Pärast mootori vea tõttu ebaõnnestunud kahte lendutõusukatset talvisel ja jäisel Müncheni lennuväljal, istus osa mängijaid lennuki tagaossa, pidades seda turvalisemaks. Pea minut hiljem, peale kolmandat õhkutõusmiskatset kukkus lennuk alla ja murdus kaheks. Tagumine osa kihutas otsa kütuseautodele, mis plahvatasid. Kõik istekohti vahetanud jalgpallurid surid silmapilkselt.

We love them
We mourn for them
Unlucky boys of red

I wish I’d gone down
Gone down with them
To where mother nature
Makes their bed

We miss them
Every night we kiss them
Their faces fixed in our heads

I wish I’d gone down
Gone down with them
To where mother nature
Makes their bed

They can’t hurt you
Their style will never desert you
Because they’re all safely dead

I wish I’d gone down
Gone down with them
To where mother nature
Makes their bed

See on üks ilusamaid lugusid, mis kellegi mälestuseks on kirjutatud. Vähemalt minu arvates. Seda, miks Morrissey Manchester United'i mälestuseks loo kirjutas, võib seletada ka sellega, et ta on pärit samast linnast.
Miks see mulle korda läheb? Esiteks Morrissey - loomulikult. Teiseks saabusin eile õhtul just Pariisist ning lennuhirm on ikka veel naha vahel. Mul on kerge lennufoobia. Mitte nii suur, et lennata ei saa, aga õhku tõustes vaatan oma elu alati üle. Teate küll, mida ma mõtlen.